Hülgevaatlus Eestis – on see võimalik?

Allikas: Genaadi Shleev, Visit Estonia

Hülgevaatlus Eestis – on see võimalik?

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja, isasloomade karvkate on seljal pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emased on heledamad. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal võib ulatada kuni 300 kilogrammini. Emasloomad on väiksemad. Hoolimata asjaolust, et hallhüljeste arv on viimaste sajandite jooksul oluliselt vähenenud, elab siinseis vetes viimase loenduse andmetel umbes 4000 hallhüljest.

Eesti rannavetes võib kohata hallhüljest ja viigerhüljest. Viigerhülged, keda rannarahvas kutsub ka karvakalaks, on väga tundlikud igasuguse reostuse suhtes (müra, mikroplastik, mürkained jne), seetõttu leidub neid pigem Soome lahe Venemaa poolses osas.

Tavaliselt lesivad hülged kividel või piiluvad veest välja. Tähele on pandud, et nad naudivad muusikat ja hakkavad sellele rõõmsalt kaasa nohistama. Kui lähed hülgeretkele, võid kaasa võtta mõne väiksema muusikariista ning laulda, mille peale nad uudishimulikult ligi tulevad.

Hülged on toredad tegelased

Foto: Remo Savisaar, Visit Estonia

Hülgevaatlus Saaremaal

Visit Saaremaa kirjutab oma kodulehel, et hallhülgelesilad on Saaremaa looduse lahutamatuks osaks – seal võib kohati näha isegi 200-300 isendit kivide pärast võitlust pidamas. Hülgevaatlus Saaremaal on võimalik aastaringselt.

Hülgeid saab oma silmagagi näha, kui õigel ajal õiges kohas olla. Eriti armsad on hülgepojad, kes sünnivad tavaliselt veebruari lõpus-märtsi alguses. Neid väikseid valgeid karvapalle on tore binokliga merekaldalt jälgida. Kui talv on soe ja jääkihihti merele ei tule, siis hülged poegivad rannikul. Sellisel juhul on äärmiselt tähtis, et inimesed ei häiriks hüljeste ja nende poegade tegevust, neile ei tohi minna lähedale. Tuleb hoida distantsi ja kõike vaadelda eemalt, soovituslikult binokliga.

Parim piirkond hülgevaatluseks Saaremaal on läänerannik – Vilsandi rahvuspargi territoorium. Kui talvel võib rannalt binokliga näha hülgeid merejääl toimetamas, siis suvisel ajal peab hülgevaatluseks kaugemale merele sõitma. Aga ka see on võimalik.

Hüljeste vaatluseks korraldatakse ka erinevaid giidiga tuure – siis viib kogenud hülgeproff sind täpselt õigesse kohta, kust on kõige parem neid isendeid piiluda, ja räägib sulle juurde ka juttu, kuidas hülged elavad.

Mõned soovitused hülgevaatluseks

  • Ära mine hüljestele liiga lähedale ning ära sööda neid. Kindlasti ei tohi hülgelesilate juurde minna nende poegimis- ja imetamisperioodil.
  • Kuna merel on tuulisem ja jahedam kui kaldal, siis pane selga soojemad riided. Kui kardad merehaigust, siis käi läbi apteegist ja võta sisse tablett.
  • Haara kaasa binokkel, sest lisaks hüljestele on võimalus näha ka tuhandeid linde - kormorane, luiki, kajakaid, isegi kotkast jne.
  • Ära viska vette prügi ega prahti, ära kasuta ega võta kaasa ühekordseid nõusid ning mikroplasti sisaldavaid tooteid.