Ilusad paigad looduses, kus on korralik grillimiskoht + lõkketoidu ideed

Toome välja kauneimad ja vähemtuntud matkarajad ja puhkepaigad Eesti looduses, kus on olemas korralik grillimiskoht, kuivkäimla ja istumisala, et õues süüa teha ja mõnusalt jalga puhata.

Lõpus soovitused, mida lõkkeplatsil süüa teha võiks!

Põhja-Eesti

Tallinnast läände jääval Leetse paekaldal on võrratud vaated: varakevadel voolavad astangult alla joad ja mõnes kohas on amfiteatri kujulised istumiskohad vaatega Lahepere lahele. RMK Leetse telkimisalal on 5 lõkkekohta.

Mandri-Eesti kõige põhjapoolseimas punktis asub Purekkari neem – 1,5 km pikkusel kivisel ja rändrahnuderohkel rajal on telkimisplats ja piknikupidamiseks kõik vajalik olemas. Neeme lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui meri on madal.

Liikudes ida poole, jääb ette Tudu lõkkekoht maalilise rabajärve kaldal Lääne-Virumaal. Piknikuala on varustatud grilli ja tualetiga. Ööbimiseks on isegi metsaonn, mida saate tasuta kasutada. Seal on ujumisala ja laudteega kulgev rada, mis sobib hästi ratastooli või lapsevankri jaoks.

Mitmed hästivarustatud ja ilusa looduse keskel asuvad lõkkekohad on ka Ida-Virumaal. Narva spordi- ja puhkealal Äkkekülas saab aktiivselt veeta aega nii suvel kui ka talvel. Terviserajad, mida ümbritsevad männi- ja sarapuumetsad, sobivad ideaalselt talvel jalutamiseks, sörkjooksuks, rattasõiduks ja suusatamiseks. Lastega peredele on olemas lõkkekohad, discgolf ja mänguväljak.

Omanäolisemaid paiku on kindlasti Aidu karjäär ja sealne matkatee. Kui Aidus kaevandus suleti, täitus ala tasapisi veega. Nüüd avaneb seal vaatepilt, kus kunagised karjääri viivad autoteed vette sumbuvad. Pikkade, sirgjooneliste karjäärijärvede vesi on helesinine ja läbipaistev, näha võib uppunud metsatukka. Rändaja teele jääb Aidu-Nõmme puhkekoht, kus saab süüa valmistada ja puhata.

Ida-Virumaa kandis liikudes võib läbi astuda Iisaku mäelt (tuntud ka kui Tärivere mägi), mis on sealkandis kõrgeim looduslik tipp. Seal on vaatetorn, terviserajad ja puhkekohad katusealune laud pinkidega, grilli- ja telkimispaik.

Kõrvemaa mitmekesisel maastikul on mitmeid lõkkeplatse ja puhkealasid. Üks asub näiteks Järvamaal Matsimäe Pühajärve juures, sealt algab ka 7,5 km pikkune Simisaluni matkarada. Järvamaal on ka vaatamist väärt Võlingi matkarada koos telkimis- ja lõkkeplatsiga, mille suurim vaatamisväärsus on Võlingi allikas – sealt voolab sekundis välja 220 l vett. Samuti võib esile tõsta kõrvemaa pärli, Jussi loodusrada Kõrvemaal – 8 km pikkune ringikujuline tee kulgeb üles-alla, möödub järvedest ja jõuab nõmmele, mis on tekkinud nõukogude armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Raja keskosas asub Jussi telkimisala.

Lõuna-Eesti

Jõgeva maakonnas Kaareperes on Aruküla puhkeala peredele või ka suuremale sõpruskonnale. Saab mängida discgolfi, kiikuda, lasta liugu ja grillida. Puhkealalt leiab ka Struve meridiaanikaare tähise.

Selli-Sillaotsa matkarada Tartu maakonnas on soos, metsas ja kruusateel looklev tee Alam-Pedja looduskaitsealal. Soo servas on 12m kõrgune vaatetorn. 4,7 km pikkusel rajal on 2 varjualusega puhkekohta.

Eestimaa kõrgeimaid kuuski näed Tartu maakonnas Kastre vallas Järvselja õpperajal. Sealne ürgmets esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Lõket seal küll teha ei tohi, aga vaatamist on küllaga.

Mehikoorma alevikus Räpina vallas asuv laia laudteega rannapromenaadil näed hästi Peipsi järve võlusid. Tee on 1,3 km pikk ja sobib läbimiseks ka ratastoolis või lapsevankriga.

Kaljupealse puhkekoht asub Võhandu jõe kaldal, kaunis männimetsas. Jõe äärest ja kõrgetelt kallastelt avaneb imeilus vaade Võhandu jõele ja liivapaljanditele. Puhkekohas on olemas varjualune laua ja pinkidega, kaetud lõkkease grillrestiga ja lõkkepuud. Koht sobib ideaalselt telkijatele, kalapüügihuvilistele ning vahepeatuseks mööda vett kulgejatele.

Põlva ümbruskonna vanimas asulas Erastveres on vana mõisapark, kus kasvab looduskaitse all olev Erastvere tamm. Pargi ääres on Erastvere järv, kus on hea supelda. Puhkekohas on võimalik paigaldada kuni 20 (4-inimese) telki ning olemas on kõik vajalik grillimiseks. Alalt möödub Kooraste rattarada.

Verijärve matkarajaga käib kaasas õlgu väristama panev legend: räägitakse, et sealne järv olla nime saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis.

Karula Rahvuspargi Ähijärve teerada on 4 km pikkune ja tutvustab erinevaid, kunagisi käidavaid teid neid taaselustades: heinamaatee, Ähijärve kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed.

Matkarada "rohelised rööpad" Valgas kulgeb mööda vana kitsarööpalist raudteetammi. See trass on niivõrd pikk, et neid vanu rööpaid pidi saad kõndida ka Mulgimaal või Läti poole peal.

Otsid pikka teekonda? Siis tule vaata üle Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada. 60 km pikkune Koiva kallastel kulgev tee tutvustab mitmeid pärandkultuuriobjekte, nagu näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni vare ja jahilasketiir, kikkapuu istandik, põlised ning vaigutatud männid.

Taagepera matkaraja üldpikkus on 5,4 km. Rada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena).

Kaunid lõkkeplatsid jäävad ka Pühajärve matkaraja äärde, kus on lubatud nii telkimine kui ka tule tegemine. Samuti tasub esile tõsta kummalise nimega Ruunaraipe matkarada, mis on Soomaa kauneimad paiku. Tegemist on Sakala kõrgustiku loodeserval asuva Raudna suudmeala luidetega, mis on moodustunud kümme tuhat aastat tagasi - siis, kui meri siiani ulatus.

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti põnevamatest lõkkekohtadest tõstaks esile kolm: Rae järve matkarada ja telkimisala on metsade keskel paiknev rahu ja vaikust pakkuv puhkepaik. Lisaks ujumis- ja kalastamisvõimalustele on seal 1,7 km pikkune matkarada, kus võib näha nii jäälinde kui ka kopra tegevusjälgi. Puhkekoha lähedal teetammi kõrval asub 2003.a valminud korralik kalatrepp, võimaldamaks kaladel jõuda Ura jõest Rae järve. Telkimisalal on olemas kolm lõkkekohta, lõkkepuud puukuuris, külakiik, käimlad ja prügikastid.

Teiseks Tuhkana rand ja puhkekoht. See Põhja Saaremaal asuv rand on üks parimaid ujumiskohti sealpool saart. Veidi tugevama põhjatuule korral saab seetõttu Tuhkana rannas nautida tõelist lainete möllu. Parklas asuvas RMK puhkekohas on pink-laud, infostend ja kuivkäimla.

Ja viimaseks võib esile tõsta Nõva looduskaitseala, mille headuses ilmselt kedagi veenma ei pea. Valge rannaliiv, männimets ja avarad telkimisvõimalused meelitavad igal suvel sinna meeletult rahvast. Kuna ala on lai, mahuvad sinna üldjuhul kõik soovijad.

Mida lõkkeplatsil süüa teha?

Viinerite ja vorstide grillimine on nii tavapärane, et sellel pikemalt ei peatuks. Vaatame üle põnevamad toidud, mida saad ilma poti ja pannita teha.

Näiteks keera fooliumisse tükk liha, sinna juurde veel porgandit, sibulat, küüslauku ja maitseaineid. Pane see lõkke kohale küpsema ja kuskil 20-30 minutiga saad korraliku kõhutäie.

Tee tokisaia! Osta poest kaasa taignasegu saia küpsetamiseks või võta valmistainas ise kaasa. Puhasta üks puuoks koorest ja keeruta jupike tainast sinna otsa. Seejärel keeruta seda kuuma lõkke kohal ja paari minutaga on sul valmis imemaitsev soe sai, kuhu sisse võid panna ka moosi või ka mõne grillvorsti, kui soolase isu on.

Magustoiduks küpseta fooliumi sees banaani või õunu kaneeli ja suhkruga. Või grilli vahukomme – söömiseks pane grillitud vahukommile küpsised ümber ja lase heal maitsta.

Kes aga lõkketoitu eriti ei armasta, võib kasutada Eestis toodetud kuivkülmutatud matkatoite, mida saab osta ka paljudest toidupoodidest. Lihtsalt vala kuum vesi peale ja oota veidi.
Näiteks toidutootjad Tactical Foodpack ja Meki: neil on nii soolaseid roogasid kui ka müslid ja pudrud, isegi külmkuivatatud jäätis.

Või osta poest konserv (guljašš), tee purgile väike süvend, pane see lõkke äärde soojenema ja mõne aja pärast on see valmis. Lihtne võimalus on ka supipurk, mida müüakse igas Eesti poes ning millele tuleb lihtsalt vett lisada ja soojendada.