Lossid ja linnused, mida Eestis kindlasti külastada

Toompea linnus püstitati 13.-14. sajandil rajatud Toompea linnuse lagunenud idatiiva alusmüüridele. Hilisbarokse fassaadiga Toompea loss valmis aastatel 1767-1773. Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu. Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Täna töötab lossihoonetes Eesti Vabariigi parlament - Riigikogu. Toompea lossis toimuvad tööpäeviti eelregistreerimisega tasuta ekskursioonid  alates 10 inimesega rühmadele. Suveperioodil korraldame ka ekskursioone üksikülastajatele. Riigikogu istungeid on võimalik jälgima tulla külalisterõdule.

Taagepera loss on eriline paik – siin põimuvad elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis koprusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone. Uuenenud lossikompleks on unikaalne miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik spaa, 1930-ndate stiilis hotell ja erinevad vabaaja veetmise võimalused.

Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw.  XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis.  2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran. 

Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Uhket Rooma baroki stiilis endist keisrilossi ümbritseb Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega aed. Hea teada: Lossis paikneb Kadrioru kunstimuuseum, mis eksponeerib Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsiooni – Lääne-Euroopa ja Vene kunsti 16.-20. sajandist.

Kuressaare linnus-kindlus, rahvasuus tuntud kui Kuressaare loss, on Eesti üks huvitavamaid ja paremini säilinud kindlusrajatisi. Kindlusest on kujunenud 14.-19.sajandi ehituste käigus Põhja-Euroopa üks tähelepanuväärsemaid ehitisi.  Lossis on ajaloomuuseum, mis toob läbi püsiekspositsioonide ja rändnäituste külastajateni lood Saaremaast ja saarlastest nii kaugest minevikust kui lähiajaloost ja pakub tegevusi nii lastele kui täiskasvanutele aaretejahist vibutiiruni! Esimese rännaku nii lossis kui lossihoovis saab külastaja teha läbi virtuaaltuuri.  

Rakveres asuv linnus pakub kogu perele palju põnevat! Linnusesse tulles satud 16. sajandi linnuse elu-olu kujutavasse teemaparki, kus nii väikesed kui suured saavad veeta põneva päeva, kehastuda ümber rüütliteks ja sõjameesteks, lahutada meelt ning õppida ühtteist kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Avatud on ka piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja, habemeajaja töötuba ning alkeemiku töötuba! Linnuses asuv Schenkenbergi kõrts pakub keskaegsete retseptide järgi valmistatud toite! Avatud on ka väliköök!

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam! Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.  Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.     

Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnuses avati 2020. aastal restaureeritud konvendihoone koos uue püsiekspositsiooniga, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva jõe kallastele kuni tänapäevani. Külastajad pääsevad jõepoolsesse idatiiba ja konvendihoone müüriharjal kulgevale galeriile. 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist võib imetleda vaadet Narvale. Suviti tegutseb ka Põhjahoov.

Muinasjutuline loss Eesti idapiiril ootab külastama! Siin tutvud ühe mõisapere elu ja ajalooga ning saad tuttavaks sada aastat tagasi mõisas toimetanud erinevate teenijatega. Lossigiidid oskavad rääkida erinevaid lugusid, lisaks võite käed külge panna oma isikliku suveniiri valmistamisel. Läbi kolme korruse kulgeva ekspositsiooniga tutvumiseks varu aega vähemalt poolteist tundi. Alates 2022 suvest saab külastada ka lossi sõiduhobuste talli koos uue ekspositsiooniga mõisa majandamisest. Alatskivi lossi koos Sibulatee piirkonnaga sobib ka läbi National Geographicu säravkollaste akende avastada.

Muinasjutuline Sangaste loss ürgse looduse rüpes! Suursugused saalid, omanäoline arhitektuur, müstiline loodus ja loomulikult põnev ajalugu, pakub üheskoos erinevaid võimalusi, et leida põhjus külla tulemiseks! Aastatega oleme saanud armastatuks pulmapeo kohaks, traditsiooniliseks seminari korralduspaigaks ja arvukate turismigruppide sihtkohaks. Kultuuri- ja ajaloo huvilistele olgu juurde öeldud, et Sangaste loss esindab Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Leia tee meie juurde ja saa osa suurest armastusest!

Kiltsi loss on püstitatud 15.-16. saj pärineva vasall-linnuse varemeile. 19. saj kuulus loss von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von Krusensterni juhtimisel teostus Vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta just Kiltsis elades “Lõunamere atlase”.  Mõisa on võimalik rentida sünnipäeva- ja pulmapidude, koolituste ja seminaride korraldamiseks, alates 2023 suvest on mõis avatud ettetellimisel ainult gruppidele. 

Laitse mõisahoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Woldemar von Uexkülli 1892. aastal ehitatud häärber on kohaliku neogooti stiili üks tipptöödest. Eesti Vabariigi ajal ehitati loss seestpoolt põhjalikult ümber.  Loss on romantilise laadiga, selles asuvad külalistetoad, restoran ja seminariruumid. Laitse loss on sobiv paik ka pulmapidude korraldamiseks. Lossis on juba aastaid toimunud osalusteatri vormis Glamuursed Mõrvamüsteeriumi õhtusöögid. Suvisel ajal saab põnevaid toiduelamusi nautida gastropubis Pada&Pott.

Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja ehk rahvahulgas tuntud kui Sillapää loss on ehitatud 19. sajandi keskel. Algselt ehitatud maja keskosa ja külgmised tiivad olid täiskahekorruselised, omavahel ühendasid neid aga ühekorruselised galeriid. Hoone tagakülge kaunistavad neli joonia sammast koos kolmnurkfrontoon portikusega. 1924. a alustas hoones tegevust aianduskooli eelkäija. Hoone ehitati 1937-1938 ümber täiskahekorruseliseks. Tänapäeval asuvad mõisahoones Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool.

Barokk-stiilis Suuremõisa lossi lasi ehitada 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Tema poeg, krahv Jacob Pontus Stenbock, loobus võlgade tõttu 1796.a ning Suuremõisa omanikuks sai parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg, kelle perekonnale jäi mõis kuni 1920.a, mil mõisad riigistati ja peahoones alustas tööd kool.  Tänapäeval tegutsevad siin Suuremõisa kool ja Hiiumaa Ametikool. Lossis on mõisa ajalugu tutvustav muuseumituba, kohvik ning suvel meenepood Lossi Butiik. Lisaks kaunile interjöörile ja põnevale ajaloole saab tutvuda aiaga ja pargiga. 

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu.  Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.

1833. aastal rajatud neogooti stiilis kompleksi autor on Hans von Stackenschneider, kellest sai historitsistliku stiili tähtsamaid esindajaid Venemaal. Lossil on imeline asukoht - orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kosk ja imekaunid vaated ümbrusele. Muuseum ja näitusesaal ootab külastajaid iga päev. Pakume giiditeenust, rendime ruume ürituste jaoks. Maitsvaid roogi pakub restoran Schloss Fall.  Huvitav: Vene tsaaririigi hümni "Jumal keisrit kaitse sa!" viisi autor Aleksei Lvov kandis selle tsaar Nikolai I-le esmakordselt ette Keila-Joal. Kultuurimälestiste riiklik register.

Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265. aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli Vallimäel 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1941. aastal purustati taganeva nõukogude armee poolt. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles. Huvitav teada: * Paidesse rajatud kindlus oli Eesti territooriumil Viljandi järel teiseks ordu poolt ehitatud linnuseks. * Paide Vallitornist sai Paide linna kui ka Järvamaa vapisümbol. * Paide Vallimäel on mälestusmärk ülestõusus hukatud nelja eestlaste vanema mälestuseks.