Eestlaste jaoks on Peipsi omaette sümbol. Juba rahvuseeposes käis kangelane Kalevipoeg läbi selle saelaudu toomas. Tänapäeval päris seda enam ei tehta, kuid järvel pakkuda siiski rohket ning oma suuruse tõttu jääb selle äärde palju, mida esimese hooga märgata ei pruugi.
Kaunis Kauksi rand
Eestimaa üks tuntuimaid randu ei asu mitte põhja- ega läänerannikul, vaid hoopis Peipsi põhjatipu lähedal. Kauksist alguse saav liivarand kulgeb pea katkematult kuni Vasknarvani, tehes sellest riigi ühe pikema. Soe ja puhas vesi toovad igal aastal piirkonda hulga kohalikke, kes otsivad alternatiive soolasele mereveele.
Rannapungerjal asub veel 1934. aastal betoonist ehitatud Rannapungerja tuletorn, mille juurest avaneb kaunis vaade järvele. Igal suvel löövad seal kõlama kauneimad helid, kui toimub traditsiooniline Tuletorni Kontsert.
Kohapealt leiad veel telkimisalad, matkarajad ja looduskeskuse. Lisaks 10-minutilise autosõidu kauguselt võid leida ühe unikaalse silla. Nimelt leidub põhjanaabrite juures neid mitmeid, kuid vaid ühel neist on katus – Järuska puitsild valmis 2013. aastal ning on pisut üle 26 meetri pikkune.
Kauksis asub ka Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus. Alutaguse rahvuspark on Eesti kõige uuem rahvuspark, mille idapiiril voolab Eesti suurim, Narva jõgi, ja lõunakaares limpsab üle 30 km pikkust liivaranda Peipsi järv. Rahvuspargi piirkonnas on matkajaid ootamas mitmed puhkekohad ja matkarajad.
1 piirkond, 2 rahvust, 3 kultuuri - Sibulatee
Järve lääneküljel paiknev Sibulatee on pakub korraga rohkemat kui arvata võib. Venemaalt 17. sajandil saabunud vanausulised elavad endiselt oma kommete ja traditsioonide järgi ning on lahked seda ka teistele tutvustama.
Varnja ja Kallaste vahel laiuvad mitmed tänavkülad võluvad juba esimesest silmapilgust ning annavad märku rikkast ajaloost. Piirkonda külastades on pea kohustuslik proovida kohalikku sibulapirukat ning osta lisaks kuldkollasele sibulale kaasa ka kohalike poolt püütud kala.
Vanausuliste kultuur on nõnda paeluv ja kõnekas, et 2023. aasta lõpus avati Kolkjas lausa selleteemaline muuseum. Kahel korrusel laiuv ekspositsioon annab suurepärase ülevaate selle kultuurikillu ajaloost, traditsioonidest ning elust tänapäevalgi.
Saar Peipsi peal - Piirissaar
Peipsi ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Piirissaar. Valdavalt vanausulistega asustatud saarel elab talvel arvestuslikult 30-40 inimest, kuid suvel kerkib see number kuni 300ni. Lisaks kohalike elumajadele leidub seal veel kultuurile omaselt palvela, küll juba uksed jäädavalt sulgenud õigeusukirik ja kolm kalmistut.
Soojal perioodil pääseb Piirissaarele kolmapäevast pühapäevani Laaksaare sadamast väljuva praamiga, mis viib sihtpunkti 45-minutilise sõiduga. Saare väiksuse tõttu tasub auto jätta mandrile ning avastada seda ühepäevase külastuse käigus jalgsi. Kindlasti võta kaasa piknikukorv, sest kauplust seal ei ole.
Eesti uhkeim loss Alatskivi
Vaatamata oma väiksusele on siin kõik olemas: käsitööpood, antiigiäri, mitmed söögikohad, külalistemaja ja... Eestimaa uhkeim loss. Šotimaal asuva Balmorali lossi väiksem vend asub just nimelt Alatskivil. 19. sajandil valminud imekaunis mõisahoones asuvad hetkel nii restoran, külastuskeskus, käsitöökojad, looduskeskus kui ka hotell.
Setomaa
Eesti kagunurgas asub Setomaa, mis ulatub põliselt praegu Venemaa piiri taha jääva Pihkva järveni. Kuigi ametlikud riigipiirid on möödunud sajandite jooksul korduvalt muutunud, ei ole see vähendanud eestlaste etnilisse rühma kuuluvate setode ühtekuuluvustunnet. Tänapäeval on Eesti ja Venemaal kokku hinnanguliselt 10 000 setot, kes räägivad uhkusega ka oma keelt.
Setode tippsündmus on suvine Seto Kuningriigi päev, mil koos lauldakse, tantsitakse, tehakse koos süüa ning valitakse aastaks setode eestkõneleja ehk ülemsootska, kes on ühtlasi nende kuninga Peko asemik maa peal.
Vooremaa
Teel Tartust Mustvee poole võid sa väikese kõrvalepõike tulemusena sattuda Vooremaale. Tihedalt üksteise kõrval paiknevad, piklikuks venitatud orud ja järved on viimase mandrijäätumise tulemus ning pakuvad kõigile külalistele kauneid vaateid. Vooremaa on ühtlasi eestlaste rahvuseepose Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid.
Piirkonnas olles võta suund Elistvere loomapargi poole, kus saad näha metsaelanikke neile võimalikult looduslikus keskkonnas. Lisaks kohalikele karudele, ilvestele ja põtradele on seal külalisi ootamas ka eksootilised põhjapõdrad ja piisonid.
