Lossid ja linnused, mida Eestis kindlasti külastada

Allikas: Näljane Nelik, Visit Estonia

Lossid ja linnused, mida Eestis kindlasti külastada

Uhkeid ja suursuguseid hooneid Eestis liiga palju pole – seega võiks siin loos olevaid losse ja linnuseid teada küll. Lossid olid aadlike esindushooned, mis tihti arenesid välja linnustest, kui neid enam kaitsehoonetena vaja polnud. PS! Mõnes nendes elavad isegi kummitused. PPS! Kui sind huvitavad hoopis Eesti mõisad, siis otsi üles meie veebist leht "mõisad ja lossid".

Toompea loss

Toompea loss püstitati 13.-14. sajandil rajatud Toompea linnuse lagunenud idatiiva alusmüüridele. Hilisbarokse fassaadiga loss valmis aastatel 1767-1773. Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu. Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Täna töötab lossis Eesti Vabariigi Riigikogu ja 45.6-meetrise Pika Hermanni tornis lehvib sini-must-valge lipp – iseseisva Eesti riigi sümbol. Toompea lossis toimuvad tööpäeviti eelregistreerimisega tasuta ekskursioonid nii üksikkülastajatele kui rühmadele. Riigikogu istungeid on võimalik rõdult jälgida.

Loe edasi

Taagepera loss

Taagepera loss on eriline paik – siin põimuvad elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis koprusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone. Uuenenud lossikompleks on unikaalne miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik spaa, 1930-ndate stiilis hotell ja erinevad vabaaja veetmise võimalused.

Loe edasi

Põltsamaa loss

Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.

Loe edasi

Kadrioru loss

Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Uhket Rooma baroki stiilis endist keisrilossi ümbritseb Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega aed. Hea teada: Lossis paikneb Kadrioru kunstimuuseum, mis eksponeerib Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsiooni – Lääne-Euroopa ja Vene kunsti 16.-20. sajandist.

Loe edasi

Kuressaare loss

Kuressaare linnus-kindlus, rahvasuus tuntud kui Kuressaare loss, on Eesti üks huvitavamaid ja paremini säilinud kindlusrajatisi. Kindlusest on kujunenud 14.-19.sajandi ehituste käigus Põhja-Euroopa üks tähelepanuväärsemaid ehitisi.  Lossis on ajaloomuuseum, mis toob läbi püsiekspositsioonide ja rändnäituste külastajateni lood Saaremaast ja saarlastest nii kaugest minevikust kui lähiajaloost ja pakub tegevusi nii lastele kui täiskasvanutele aaretejahist vibutiiruni! Esimese rännaku nii lossis kui lossihoovis saab külastaja teha läbi virtuaaltuuri.  

Loe edasi

Rakvere Linnus

Rakveres asuv linnus pakub kogu perele palju põnevat! Linnusesse tulles satud 16. sajandi linnuse elu-olu kujutavasse teemaparki, kus nii väikesed kui suured saavad veeta põneva päeva, kehastuda ümber rüütliteks ja sõjameesteks, lahutada meelt ning õppida ühtteist kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Avatud on ka piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja, habemeajaja töötuba ning alkeemiku töötuba! Linnuses asuv Schenkenbergi kõrts pakub keskaegsete retseptide järgi valmistatud toite! Avatud on ka väliköök!

Loe edasi

Haapsalu piiskopilinnus

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam! Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.  Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.     

Loe edasi

Narva Linnus

Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnuses avati 2020. aastal restaureeritud konvendihoone koos uue püsiekspositsiooniga, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva jõe kallastele kuni tänapäevani. Külastajad pääsevad jõepoolsesse idatiiba ja konvendihoone müüriharjal kulgevale galeriile. 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist võib imetleda vaadet Narvale. Suviti tegutseb ka Põhjaõu. Läänehoovi suurtükitornis asub aga Narva Muuseumi restoran Rondeel, mis ainsa Narva söögikohana on Eesti parimate toidukohtade edetabelis White Guide.

Loe edasi

Alatskivi loss

Muinasjutuline loss Eesti idapiiril ootab külastama! Siin tutvud ühe mõisapere elu ja ajalooga ning saad tuttavaks sada aastat tagasi mõisas toimetanud erinevate teenijatega. Lossigiidid oskavad rääkida erinevaid lugusid, lisaks võite käed külge panna oma isikliku suveniiri valmistamisel. Läbi kolme korruse kulgeva ekspositsiooniga tutvumiseks varu aega vähemalt poolteist tundi. Alates 2022 suvest saab külastada ka lossi sõiduhobuste talli koos uue ekspositsiooniga mõisa majandamisest. Alatskivi lossi koos Sibulatee piirkonnaga sobib ka läbi National Geographicu säravkollaste akende avastada.

Loe edasi

Sangaste loss

Muinasjutuline Sangaste loss ürgse looduse rüpes! Suursugused saalid, omanäoline arhitektuur, müstiline loodus ja loomulikult põnev ajalugu, pakub üheskoos erinevaid võimalusi, et leida põhjus külla tulemiseks! Aastatega oleme saanud armastatuks pulmapeo kohaks, traditsiooniliseks seminari korralduspaigaks ja arvukate turismigruppide sihtkohaks. Kultuuri- ja ajaloo huvilistele olgu juurde öeldud, et Sangaste loss esindab Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Leia tee meie juurde ja saa osa suurest armastusest!

Loe edasi

Kiltsi loss

Kiltsi loss on püstitatud 15.-16. saj pärineva vasall-linnuse varemeile. H. J. von Benckendorffi juhtimisel valmis 1790. a praegune peahoone. 19. saj kuulus loss von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von Krusensterni juhtimisel teostus Vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta just Kiltsis elades “Lõunamere atlase”.  Hea teada: mõisa on võimalik rentida sünnipäeva- ja pulmapidude, koolituste ja seminaride korraldamiseks, suviti saad mõisa külastada vähemalt 5 päeval nädalas. Osutatakse giiditeenust. Mõisapargis on võimalik jalutada. Osale mängus: Unustatud Mõisad.

Loe edasi

Laitse Loss

Laitse mõisahoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Woldemar von Uexkülli 1892. aastal ehitatud häärber on kohaliku neogooti stiili üks tipptöödest. Eesti Vabariigi ajal ehitati loss seestpoolt põhjalikult ümber. Loss on romantilise laadiga, selles asuvad külalistetoad, restoran ja seminariruumid. Laitse loss on sobiv paik ka pulmapidude korraldamiseks. Lossis on juba aastaid toimunud osalusteatri vormis Glamuursed Mõrvamüsteeriumi õhtusöögid. Käesoleval suvel on lossi restoran avatud Ukraina köögi näol.

Sillapää loss

Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja ehk rahvahulgas tuntud kui Sillapää loss on ehitatud 19. sajandi keskel. Algselt ehitatud maja keskosa ja külgmised tiivad olid täiskahekorruselised, omavahel ühendasid neid aga ühekorruselised galeriid. Hoone tagakülge kaunistavad neli joonia sammast koos kolmnurkfrontoon portikusega. 1924. a alustas hoones tegevust aianduskooli eelkäija. Hoone ehitati 1937-1938 ümber täiskahekorruseliseks. Tänapäeval asuvad mõisahoones Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool.

Loe edasi

Suuremõisa loss

Barokk-stiilis Suuremõisa lossi lasi ehitada 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus võlgade tõttu 1796.a Suuremõisast ning uueks omanikuks sai parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg, kelle perekonnale jäi mõis kuni 1920.a, mil mõisad riigistati ja peahoones alustas tööd kool.  Tänapäeval tegutsevad siin Suuremõisa kool ja Hiiumaa Ametikool. Lossis on mõisa ajalugu tutvustav muuseumituba, kohvik ning suvel meenepood. Lisaks kaunile interjöörile ja põnevale ajaloole saab tutvuda aiaga ja pargiga. 

Loe edasi

Kuremaa loss ja park

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu.  Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.

Loe edasi

Keila-Joa loss ja muuseum Schloss Fall

1833. aastal rajatud neogooti stiilis kompleksi autor on Hans von Stackenschneider, kellest sai historitsistliku stiili tähtsamaid esindajaid Venemaal. Lossil on imeline asukoht - orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kosk ja imekaunid vaated ümbrusele. Muuseum ja näitusesaal ootab külastajaid iga päev. Pakume giiditeenust, rendime ruume ürituste jaoks. Maitsvaid roogi pakub restoran Schloss Fall.  Huvitav: Vene tsaaririigi hümni "Jumal keisrit kaitse sa!" viisi autor Aleksei Lvov kandis selle tsaar Nikolai I-le esmakordselt ette Keila-Joal. Kultuurimälestiste riiklik register.

Loe edasi

Paide Vallitorn ja ordulinnuse varemed Vallimäel

Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265. aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli Vallimäel 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1941. aastal purustati taganeva nõukogude armee poolt. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks ehitati Vallitorn uuesti üles. Huvitav teada: * Paidesse rajatud kindlustus oli Eesti territooriumil Viljandi järel teiseks ordu poolt ehitatud linnuseks. * Paide Vallitornist sai Paide linna kui ka Järvamaa vapisümbol. * Paide Vallimäel on mälestusmärk ülestõusus hukatud nelja eestlaste vanema mälestuseks.  

Loe edasi
Viimati muudetud: 06.12.2022