Aegna, Naissaar ja Prangli – see lugu meelitab sind neid külastama!

Tallinnast ca tunni sõidu kaugusel on saared, kuhu on lihtne pääseda: Tallinnast Aegnale ja Naissaarele saab linnast liinilaevadega suvehooajal, Viimsis asuva Leppneeme sadama ja Prangli vahel on aastaringne laevaliiklus. Laevaühendus nende saartega on korraldatud nii hästi, et saad veeta soovitud saarel terve päeva ja õhtuks jälle koju tagasi suunduda. Kui vaja, leiab saartelt ka ööbimis- ja einestamisvõimalusi. Iga saare kohta tegime kõige olulisemat puudutava kokkuvõtte!

Aegna

Tallinna linna haldusalasse kuulub tegelikult vaid üks, kesklinnast 14 kilomeetri kaugusel asuv Aegna saar. See kolme ruutkilomeetrine rikkaliku taimestiku ja loomastikuga ning rändrahnude rohke saar asub Aegna maastikukaitsealal.

Tänu kaunitele metsadele ja liivarannale on Aegnast saanud mõnus päevase väljasõidu- ja jalgsimatkade koht, saare põhjakalda liivarannad on loodud päevitamiseks ja supluseks. Põnev vaatamisväärsus on saare põhjaosas Eerikneemel asuv maagiline kivilabürint, mis on rajatud tõenäoliselt 12.−15. sajandi paiku rannarootslaste poolt.

Saar on äsja saanud ökosaare nimetusele vastava kaasaegse taristu, mis kätkeb endas nii saare infotahvlit, 24 loodusobjektiga tähistatud marsruuti koos põhjaliku e-teatmikuga, turismikoormuse jälgimist ja prügisorteerimist.

Aegnale jõudes on võimalik rentida jalgratas, et sellega kasvõi kogu päev saarel tiirutada. Tellida saab ka giidiga jalgsimatka, kus käiakse läbi kõik tähtsamad Aegna vaatamisväärsused ning tutvustatakse saare eluoluga.

Kuidas Aegnale pääseb?

Regulaarliiklus Aegnale kestab maist septembrini. Liiklust korraldab laevafirma Kihnu Veeteed laevaga Vesta, mis väljub Tallinnast Patarei sadamast Linnahalli kailt (endine Linda Liinide kai). Sõiduaeg 1 tund.
Sõiduinfo: Aegna liinilaev

Kogu saare info ja teenused on koondatud veebilehele www.tallinn.ee/aegna.

Naissaar

Naissaar on Põhja-Eesti suurim, 19-ruutkilomeetrine saar Soome lahes, 10 km Tallinnast põhja pool. Naissaar paikneb iidsel laevateel ja selle ajalugu on põimunud mereliste lugude ja pärimustega. Saare püsiasustusest on esimesed teated 15. sajandist, just siin kujunes Läänemere kõige idapoolsem eesti-rootsi kogukond.

Viimase 300 aasta jooksul on erinevad võimud Naissaart militaarsetel eesmärkidel kasutanud, mille käigus on püsielanikkond pidanud saarelt korduvalt lahkuma. Naissaar vabanes nõukogude sõjaväest lõplikult alles 1990. aastate alguses.

Tänapäeval on Naissaar tõeline suvesaar ilusate liivarandade, matkaradade, militaarpärandi ja suvel toimuva Nargenfestivaliga. Saare ida- ja lõunarannikul on puhta liiva ning kibuvitsadega rannad. Kogu saar on looduskaitse all. Matkasõpradele on Naissaarel kolm RMK viidastatud, sama algus- ja lõpp-punktiga matkarada:

• Keskrajale (11 km) jäävad mitmed looduslikud vaatamisväärsused: Taani kuninga aed, saare kõrgeim koht Kunila mägi, Põhjaküla ja miinilaod. Raja algus ja lõpp on Naissaare telkimisala ja rada on tähistatud valge-roheline-valge märgistusega.
• Lõunarada (12 km) on tuntud kui kultuurirada, sest raja äärde jäävad Naissaare kirik, kalmistu ja kabel. Rada möödub ka Sepa talust, kus sündis maailmakuulus optik Bernhard Schmidt. Ringikujuline rada on tähistatud valge-sini-valge värvimärgistusega. Rada kulgeb suures osas mööda teid ja seda on võimalik läbida ka jalgrattaga. Raja algus- ja lõpp-punkt umbes 300 m kaugusel endise Naissaare külastuskeskuse hoone juures.
• Põhjarada (7km) on tuntud ka militaarraja nime all. Rada saab alguse Haldja külast ja kulgeb mööda rannikut põhja poole Naissaare põhjatipuni. Põhjarajale jäävad kõik saare peamised militaarsed vaatamisväärsused. Rada on tähistatud valge-punane-valge värvimärgistusega.
  

Jalgsimatka asemel võib tellida ka hoopis personaalse digigiidiga ekskursiooni jalgrattal või sõjaväe kastiautoga. Digigiidi abil saad valida matkamiseks erineva raskusastmega matkaraja ning endale meelepärase teemaprogrammi – militaar, ajalugu või loodus. Männiku küla ja sadama vahel sõidab ainulaadne kitsrööpmeline rong. Põhjatipu majaka vaateplatvormile viib 207 trepiastet ja 45m kõrguselt on näha Soome rannik.

Kuidas Naissaarele pääseb?

Regulaarliiklus Naissaarele kestab maist oktoobrinii. Liiklust korraldab firma Sunlines 200-kohalise laevaga Venus, mis väljub Tallinnast Naissaarele Lennusadamast kailt A3. Sõiduaeg on 1 tund.

Sõiduinfo: kogu info Naissaarest ekskursioonidest kultuurisündmusteni ning erinevate alustega saarele pääsemise võimalusteni, ka Aegna ja Prangli tuurid vt www.sunlines.eu
Infot Naissaare vaatamisväärsuste, matkaradade ja muu praktilise kohta leiad naissaar.ee.

Prangli

Prangli saar asub Eesti põhjarannikul, Viimsi poolsaarest ligi 9 km kirdes. Saare pindala on 6,4 km².

Prangli on ainus saar Põhja-Eestis, mis on olnud püsivalt asustatud üle 600 aasta, siin on aegade jooksul elanud rootslased, soomlased ja eestlased. Legendide järgi oli Prangli ka mereröövlite tugipunkt. Viimastel andmetel elab praegu saare kolmes külas 171 inimest.

Pranglil leidub kõike, mis eluks vaja on - oma põhikool, kultuurimaja, raamatukogu, muuseum, kirik, arstipunkt, post ja pood. Nii põhja- kui lõunakaldal on liivased ujumisrannad. Sellist elu-olu ehedust, mis valitseb Pranglil, mandrilt naljalt enam ei leia.

Prangli trumbiks on ka mitmekesine loodus: saare kivises lääneosas on soolalembese taimestikuga rannaniidud, ida- ja kirdeosa on liivase pinnasega. Prangli on ühe sõnajalgtaime – põhja-raunjala – ainus leiukoht Eestis. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis vaheldub kivikülvide ja rändrahnudega. Saarel elutseb ligi 40 liiki veelinde ja kui veab, võib kevaditi näha ka hülgeid.

Saarel saab liikuda jalgsi ja rattaga omapäi, abiks audiogiid. Kindlasti kogeb aga rohkem otsast lõpuni organiseeritud päevareisil, kuhu kuulub giiditeenus, transport saarele, ekskursioon saarel veoauto kastis, samuti saareeine. Ka mõnda saare vaatamisväärsusesse, näiteks Püha Laurentsiuse kirikusse pääseb vaid giidiga.

Kuidas Pranglile pääseb?
Tuuleliinide laev Wrangö sõidab Viimsist Leppneeme sadamast Pranglile aprillist oktoobrini iga päev, enamikel päevadel mitu korda päevas. Talvegraafik on pisut hõredam. Sõiduaeg 1 tund. Sõiduinfo: www.tuuleliinid.ee