Soomaa rahvuspark paistab Euroopas silma põlislooduse poolest – siin asuvad 5 suurt raba, looduslikud metsad ja lamminiidud. Looklevate jõgede kallastel on traditsioonilise maakasutuse käigus kujunenud liigirikkad jõeluhad ja puisniidud. Tänu suurtele puutumatutele aladele kuulub Euroopa põlislooduse võrgustikku PAN Parks. Soomaad on nimetatud Eesti metsiku looduse pealinnaks.

Inimtegevuse taandumine on Soomaa teinud pelgupaigaks nii suurtele kui ka väikestele imetajatele. Metsades tegutsevad põder, metskits, metssiga, ilves, hunt ja karu, vesiseid maastikke aitavad kujundada koprad.

Lindudest elavad Soomaal rabapüü ja kaljukotkas, rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevaditi kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk.

Soomaa inimasustuse ajalugu ulatub kiviaega. Asustuse iidsusest jutustab ka traditsiooniline haavapuust tehtud ühepuupaat haabjas, mille tegemist õpetatakse Soomaal ka praegu.

Soomaa rahvuspargi keskus asub Tõramaal. Suurvee ajal pääseb sinna autoga vaid Kõpu poolt.  Soomaad avastada on parim kas rabaretkel või kanuuga. Et Soomaalt suurim elamus saada, külasta rahvusparki viiendal aastaajal.

 
Kuula Soomaa rahvuspargi maastike  hääli: