Eestis jätkub erinevaid pealinnu igale maitsele. Üldistades võikski öelda, et Eesti on pealinnade maa, neid jagub igasse maakonda. Kõik teavad kevad-, suve-, talve- ja sügispealinna. Mõned on kuulnud ka klaasi-, muda- ja Peipsimaa pealinnast, rohkemad tunnevad ära külma-, folgi- ja põlevkivi pealinna.
Aga kas tead, kus asub laulupealinn, poepealinn või meepealinn? Nendest vähemtuntutest seekord juttu tulebki.
Kaardi peale vaadates jagunevad nii tuntud kui tundmatumad pealinnad üsna ühtlaselt üle Eesti. Ehk on neid Kesk- ja Lõuna-Eestis veidi rohkem kui põhjapool, kuid just siin asuvad nii savipealinn Aseri kui matkapealinn Aegviidu.
Tänu rikkalikele kohapealsetele savivarudele asuti Aseris põletatud telliseid tootma juba Eesti Vabariigi algusaegadel ning see töö kestab tänaseni. Siin on peetud ka savipäevi. Aegviidus jooksevad aga kokku mitmed olulised matkateed, seetõttu nimetati koht 2015.aastal matkapealinnaks.
Veini- ja õllepealinnu pikalt ehk mõistatama ei pea – tegemist on pikaajaliste tootmistraditsioonidega linnakestega. Just sel põhjusel kuulutati Põltsamaa 1999. aastal veinipealinnaks (tänu kuulsale roosiaiale kannab linn ka roosipealinna nime) ning Saku 2005. aastal õllekultuuri pealinnaks.
Ka meepealinn Karksi-Nuia pälvis oma tiitli 2018. aastal tänu sellele, et on pika aja vältel silma paistnud mesindusega.
Külmapealinn Jõgeva on 1940. aastal ajalukku läinud Eesti ametliku külmarekordiga, mis on -43,5º C. Kus aga asuvad kuumapealinn ja päikesepealinn?
Eesti absoluutne soojarekord +35,6º C mõõdeti 1992. aastal Võru ilmajaamas, tänu sellele on linn ära teeninud kuumapealinna nime. Võrut võib lugeda ka Eesti poepealinnaks, sest just siin arvatakse olevat kõige rohkem kauplusi ühe elaniku kohta.
Ilmateenistuse statistika näitab, et aasta jooksul on kõige rohkem päikesepaistelisi päevi Kuressaares, siit siis 2017. aastal päikesepealinna tiitel. Aga Kuressaare kannab ka pulmapealinna nime.
Tutvustamist ei vaja puidupealinn Avinurme, ega raudteepealinn Tapa, kus jooksevad kokku suuremad raudteeliinid. Tänu sajandivanusele Hauka laadale kannab laadapealinna tiitlit Antsla.
Aianduspealinna nime on aga auga välja teeninud Räpina linnake, kus saab aiandusharidust omandada juba 1924.aastast. Räpinale omistati 2004. aastal ka esimene metsapealinna tiitel.
