Allikas: Ojar Kristal

Allikas: Ojar Kristal

Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark on soode- ja rabaderohke ala Pärnu- ja Viljandimaal. Külastajatele on kõige tuntum lume sulamise või suurte vihmade järgne Soomaa suurvesi ehk nn viies aastaaeg, mil kõik madalamad metsad, teed ja isegi õued on üle ujutatud. Ainsaks liiklusvahendiks on neil päevil paat.

Kui liigud Soomaa poole Pärnu suunalt, tee kindlasti peatus salapärases Tori põrgus. Teel Soomaa rahvuspargi külastuskeskusesse põika ka ajaloolisse Riisa külla, kust saab alguse Riisa õpperada, mis on läbitav ka ratastooli või lapsekäruga.

Soomaa külalist ootavad jalgsi-, kanuu- ja räätsamatkad, loomavaatlusest on iseloomulik kopravaatlus. Eraldi märkimist väärib, et ka Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse juurest algav Koprarada sobib hästi ratastooli ja lapsevankriga matkajatele.

Soomaal, mida on nimetatud ka Eesti põlislooduse pealinnaks, asub koguni viis suurt raba. Looklevate jõgede kallastel on traditsioonilise maakasutuse käigus kujunenud liigirikkad jõeluhad ja puisniidud. Tänu nendele suurtele puutumatutele aladele kuulub Soomaa Euroopa põlislooduse võrgustikku.

Soomaa on pelgupaigaks nii suurtele kui ka väikestele loomadele. Metsades tegutsevad põder, metskits, metssiga, ilves, hunt ja karu, vesiseid maastikke aitavad kujundada koprad.

Lindudest elavad Soomaal rabapüü ja kaljukotkas, rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevaditi kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk.

Soomaa inimasustuse ajalugu ulatub kiviaega. Asustuse iidsusest jutustab ka traditsiooniline haavapuust tehtud ühepuupaat haabjas, mille tegemist õpetatakse Soomaal ka praegu.

Soomaa Rahvuspark kuulub üle-euroopalise tähtsusega põlislooduse ala ehk kaitsealade PAN Parks'i võrgustikku.

Kuhu minna ja mida teha