Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark on soode- ja rabaderohke ala. Külastajatele kõige enam tuntud on lume sulamise või suurte vihmade järgne Soomaa suurvesi ehk nn viies aastaaeg, mil kõik madalamad metsad, teed ja isegi õued on üle ujutatud. Ainsaks liiklusvahendiks on neil päevil paat.

Soomaal, mida on nimetatud ka Eesti metsiku looduse pealinnaks, asub koguni viis suurt raba. Looklevate jõgede kallastel on traditsioonilise maakasutuse käigus kujunenud liigirikkad jõeluhad ja puisniidud. Tänu nendele suurtele puutumatutele aladele kuulub Soomaa Euroopa põlislooduse võrgustikku PAN Parks.

Inimtegevuse taandumine on Soomaa teinud pelgupaigaks nii suurtele kui ka väikestele loomadele. Metsades tegutsevad põder, metskits, metssiga, ilves, hunt ja karu, vesiseid maastikke aitavad kujundada koprad.

Lindudest elavad Soomaal rabapüü ja kaljukotkas, rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevaditi kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk.

Soomaa inimasustuse ajalugu ulatub kiviaega. Asustuse iidsusest jutustab ka traditsiooniline haavapuust tehtud ühepuupaat haabjas, mille tegemist õpetatakse Soomaal ka praegu.

Samal teemal:

Kuhu minna ja mida teha