Põhja-Eesti rannikul asuvalt Lahemaalt leiab kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, männi-, põlis- ja pangametsi, loopealseid, klinti lõikunud kärestikulisi jõgesid ning geoloogia-, ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Palju on Soomest mandrijääga üle lahe toodud hiidrahnusid ja rändkive, millega on seotud rohkesti legende ja lugusid.

1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem.

Nii rannaalad kui ka metsad on inimtegevusest vähe mõjutatud, sest nõukogude ajal oli tegu suletud piiritsooniga. Endiste militaarrajatiste jälgi leiab rahvuspargist senini.

Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Kobraste elutegevusega saab tutvuda Oandu ja Altja vahel maalilises orus asuval koprarajal. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi kandi põldudele toituma sookured.

Loodus- ja kultuuripärand on Lahemaal lahutamatud

Nii nagu 4000 aastat tagasi, leiab ka praegu Lahemaad läbivalt klindijoonelt ajaloolisi külasid. Klindi pealt leiab vaid Eestis ja Rootsis levinud loopealsed, kus kevadel õitseb metsülane, klindi all aga on haruldane pangamets, kus kasvab mets-kuukress.

Lahemaa rannad ja ajalooline kultuuripärand on lahutamatud. Kalurid käisid siit Soome saartel kala ja hülgeid püüdmas, üle lahe peeti sõbrakaubandust ning veeti salasoola ja piiritust. Kuulsaimad Lahemaa rannakülad on kaptenite küla Käsmu, Altja kaluriküla ning salapiiritusevedajate küla Viinistu, kus praegu asub kunstimuuseum.

Lahemaal on palju männikuid ja laevaehitus oli siin populaarne. Lahemaa mändidest ehitatud laevu leidis vanasti kõigilt maailmameredelt. Lahemaal asub ka 4 suurt ajaloolist mõisakompleksi, millest renoveeritud on 3 – Palmse, Sagadi ja Vihula.

Lahemaa rahvuspark on Tallinnast vaid tunnise autosõidu kaugusel. Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses, Sagadis saab tutvuda metsamuuseumiga ja Oandul osaleda looduskooli tegemistes. Rannapuhkuseks sobib hästi endine kuurortpiirkond Võsu.

Uuri kindlasti Lahemaa loodusradade võimalusi. Kui on huvi ja võimalust, avasta rahvusparki jalgrattaga – nii leiad palju põnevaid paikasid, kuhu autoga ligi ei pääsegi. 

Kuula Lahemaa rahvuspargi maastike hääli: