Üldtantsupidu toimub enamasti samal perioodil üldlaulupeoga – kahte rahva kultuuripidu aitab siduda ühine pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule. Tänaseks on raske leida eestlast, kes poleks kordagi rongkäigus osalenud või rongkäigulistele teeveerest lehvitamas käinud. See on armas komme, mis omane neilegi, kes muidu rahvakultuuri ja tantsu- või laulutraditsioonide vastu suuremat huvi ei tunne.
Ehkki laulu- ja tantsupeod käivad eestlaste jaoks lahutamatu paarina kokku, said tantsupeo traditsioonid alguse siiski oluliselt hiljem. Esimene ühisüritus toimus aastal 1928 üldlaulupeo „Ilopüha“ etenduses, üldtantsupidude püsitraditsioon aga kuus aastat hiljem I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispeoga.
II maailmasõja ajal tantsupidusid ei peetud, uuesti koguneti 1947. aastal ja taas 1950 aastal, sedapuhku Tallinna Lauluväljakul. Oma tänasele püsivale asukohale ehk Kalevi keskstaadionile kolisid tantsupeod 1955 aastal.
Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellel osales 10 000 esinejat väga erinevas vanuses tantsurühmadest, mudilastest tantsuveteranideni. Noorim tantsija sellel peol oli nelja-aastane, vanim 76 aastane! Lisaks tantsijatele aitasid peomeeleolu luua puhkpilli- ja rahvamuusika orkestrid. Kõigil edasistel üldtantsupidudel on esinejate arv olnud tuhande-paari võrra väiksem ja 1962. aastast alates korraldatakse üldlaulu- ja tantsupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid.
Kui enamasti käivad laulu- ja tantsupidu käsikäes, siis mõned üldtantsupeod on toimunud ka omaette – VII üldtantsupidu 1963. aastal, IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal, tähistamaks 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost), X üldtantsupidu 1973. aastal ning XII üldtantsupidu 1981. aastal (1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi)
Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Igal tantsupeol on oma kindel teema, mida arvessse võttes on koreograafid seadnud just sellele tantsupeole loodud tantsud. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad tantsides üle väljaku värvikaid mustreid. Ent on ka kindlad traditsioonid. Kui laulupidu lõppeb alati „mu isamaa on minu arm“ lauluga, siis tantsupidude lõppakordiks on alati meeleolukas „Tuljak.“ Samuti on traditsiooniks kujunenud, et tantsijad moodustavad üheskoos tantsuplatsile Eestimaa kontuurkaarti. See on vaatepilt, mis jääb hinge.
Alternatiivsete laulupidude tuules on tekkinud ka isemoodi tantsupeod. Viljandis peetakse igal aastal talvist tantsupidu, Ida- Virumaal on väga populaarne Tuhamägede tantsupidu, aastal 2006 lõi Rakveres laineid esimene meeste tantsupidu, mille kordusüritus leidis aset 2010. Aasta 2011 juunikuus toimub jõgeva staadionil esimene Eesti Naiste Tantsupidu.
2011 aasta noorte laulu- ja tantsupidu toimub aga taas Tallinna Lauluväljakul ja seni on teadmata, kas Kalevi staadioni asemele planeeritud arendustegevus sunnib tantsupidu tulevikus taas uut pesa otsima või suudetakse olemasoleva territooriumi renoveerimises kokkuleppele jõuda.
