Ajalooliste puulaevade eelkäijaks võib pidada kiviaegset ühest puust õõnestatud paati ruhet, millega sõideti peamiselt sisevetel. Soomaa rahvuspargis saab proovida sõitu haabjaga, mis on tehtud haavapuust ning erinevalt ruhest juba õhemaks tahutud ja laiali painutatud külgedega. Tõeline ajaloohuviline saab ka ise haabjaehitusest osa võtta.

Pikk rannajoon ja laevaehituseks sobilike mändide rohkus on aidanud kaasa sellele, et eestlased on läbi aegade olnud vaprad meresõitjad ja hinnatud laevaehitajad. Meresõiduks sobivate purjelaevade ehitus sai hoo sisse 19.-20. sajandi vahetusel. Ajalooliselt tuntuim laevaehituspaik on kaptenite küla Käsmu, kus kunagi oli peaaegu igas peres oma kapten või tüürimees.

Ajaloolised veesõidukid ning muistne laevaehituskunst on Eestis taas au sees. Igal aastal leiavad aset mereteemalised üritused, kus huvilised saavad proovida sõitu ajaloolistel laevadel, samuti toimuvad traditsiooniliste paatide valmistamise laagrid.

Kindlasti tasub külastada iga-aastaseid Tallinna merepäevi ja Saaremaa merenädalat, kus osaleb ajaloolisi laevu nii Eestist kui ka naaberriikidest. Augusti lõpus toimub traditsiooniline muinastulede öö, mil Läänemere kallastel süüdatakse lõkked merele jäänute mälestuseks ja mererahva ühtsuse näitamiseks. Sel ööl purjeretkel olijatele on elamus garanteeritud.

Parimad kohad ajalooliste puulaevadega tutvumiseks

  • Peipsi järvel ja Emajõel seilab iidse hansatee kaubalaeva, 600-aastase lodja koopia.
  • Võrtsjärvel sõidavad traditsioonilised kaled ehk ühemastilised traalerpurjekad Paula ja Liisu.
  • Käsmus ja mereüritustel üle Eesti saad proovida muinasaegseid viikingilaevu Aimar ja Turm.
  • Haapsalu lahes Rannarootsi muuseumi juures sõidavad Ruhnu saare ajaloolised väikepurjekad Vikan ja Runbjärn (Ruhnu karu).
  • Tallinnas ja Põhja-Eestis teevad mereretki kahemastilised 20. sajandi alguse kaljased Kajsamoor ja Blue Sirius ning üks esinduslikumaid Eesti puulaevu Hoppet.
  • Muhu saarelt Koguva külast on pärit Väinamerel aastasadu kasutusel olnud uisk-tüüpi kaubapurjekas Moonland.
  • Hiiumaal Suursadamas näeb halukaljast, mis oli ajalooliselt kasutusel küttepuude vedamiseks. Sõru merekeskuses saab tutvuda Eesti suurima säilinud puulaevaga, 35 m pikkuse kolmemastilise mootorpurjekaga Ernst Jaakson (Alar).