Ajalooliselt oli Vormsi asustatud rannarootslastega. Enne Teist maailmasõda elas saarel rohkem kui 2500 inimest. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Vormsi suletud piiritsoon, kuhu külalised said siseneda vaid spetsiaalse loa alusel ning kust oli rangelt keelatud merele minna, isegi kohalikel kalameestel.

Vormsi varasema ajalooga on praegu võimalik tutvuda 14. sajandil ehitatud kiriku abil. Vormsi surnuaed on ainuke koht Eestis, kus on võimalik näha 13. sajandist pärinevaid keldi riste.

Vormsit ja selle kadakavälju, mereäärseid aasasid, rändrahne ja majakaid on kõige parem avastada jalgsi või jalgrattaga. Naudi erinevaid maastikke - rannikuäärseid rohumaid, roostikke, metsi, lahtesid ja laguune, mis pakuvad elupaika rohketele taime- ja linnuliikidele. Kaitsmaks haruldaste liikide elualasid, loodi 2000. aastal Vormsi maastikukaitseala.

Vormsile saamiseks võid Rohuküla sadamast astuda praamile (12 kilomeetri pikkune reis kestab 45 minutit). Sadamast saare keskusesse Hullosse saab ühistransporti kasutades. Autoga saarele minnes täida kindlasti bensiinipaak, kuna Vormsil tanklat ei ole.

Vormsi sobib haruldase looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile. Saar pakub põnevust ka Rootsi ja Nõukogude Liidu ajaloo huvilistele.