Tallinna keskaegne vanalinn on maailmas unikaalne oma terviklikkuse poolest ja kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tule ja naudi keskaegset miljööd ja kaunisthansalinna arhitektuuri!

Eestlased on alati olnud traditsioone väärtustav rahvas, küllap on see aidanud meil üht Eesti suurimat väärtust, Tallinna keskaegset vanalinna hoida. Erinevalt teistest Põhja-Euroopa pealinnadest ei ole siin massiliselt uusehitisi, võimsad kaitserajatised on vanalinna suuremate sõjapurustuste eest kaitsnud ja kivi kasutamine peamise ehitusmaterjalina on vähendanud tulekahjustusi. 11.-15. sajandil välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid, samuti kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned on säilinud oma keskaegsel kujul ja annavad hea võimaluse ajas tagasi rännata.

Igal aastal restaureeritakse ja taastatakse oma endises hiilguses üha enam hooneid – paljudes neist asuvad nüüdseks hubased kohvikud, luksuslikud hotellid, tipptasemel restoranid või väikesed kunsti- ja antiigigaleriid. Talvise lumesaju eest on mõnus kaminavalgele teed jooma peituda, suvel pakuvad toidu- ja joogielamusi aga rohked väliterrassid, kus sageli ka elavat muusikat kuulda saab. Veeda päev vanalinnas ja naudi elamusi kõigile oma meeltele!

Täpsema info Tallinna vanalinna ajaloo ja arhitektuuri kohta leiad Tallinna Turismi veebilehelt, soovitusi oma aja veetmiseks, linnakaarte, infot toimuvate ürituste kohta ja palju muud abistavat saad aga Raekoja platsil asuvast turismiinfokeskusest läbi astudes.

Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna vanalinna linnamüüri ääres – mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas Kiek in de Kök’is on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu, Schnelli pargi serval asuvad kaitsetornid on aga Tallinna Kodulinna maja käsutuses. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas: tutvu seal asuvate käsitöölettidega ja uudista Müürivahe ja Vene tänavat ühendavat Katariina käiku, mis ühelt küljelt iidsete kloostriseintega piirneb.

Hansalinna staatusest ja linna arengu hiilgeajast, 15. – 16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- ja muu väärtusliku kauba hoidlad ning aidad. Pööra pilk ülespoole ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehelehe kuulunud maja, kus tänase päevani jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehtimas.

Linna tähtsaim väljak on Raekoja plats, kus suviti toimuvad kontserdid ja festivalid, detsembris aga suur Jõuluturg. Platsi servalt leiad Euroopa vanima, juba 1422 aastal asutatud Raeapteegi – muide, väidetavalt oli just see martsipani leiutamiskohaks.

Raekoja tornist valvab Tallinna selle kuulsaim tegelane, tuulelipp Vana Toomas. Raekoda ennast on sageli ekslikult kirikuks peetud – tegelikkuses töötas siin kuni 1970 aastani linnavõim, nüüd on ruumid kasutusel kontserdipaiga ja muuseumina. Küll aga räägib legend, et Raekoja ees on üks kindel paik, kuhu kõigi Tallinna suuremate kirikute tornid ära paistma peaks, tuleb vaid õige kivi seismiseks leida.

Kas sel legendil tõepõhja all, tasub igaühel endal veenduda. Kindlasti paistab Raekoja platsile aga Oleviste kiriku torn, mis 15.-16. sajandil maailma kõige kõrgema ehitise tiitlit kandis, siinsamas lähistel asuv Püha Vaimu kirik ja Niguliste kirik, kus asub Eesti kõige kuulsaim ja väärtuslikem kunstiteos – Bernt Notke maal „Surmatants“.

Üles Toompeale jalutades tasub lähemalt tutvuda uhkete sibulkuplitega ehitud Püha Aleksander Nevski õigeusu katedraaliga ja Toomkirikuga – kunagise Tallinna piiskoppide ja teiste Eesti kõrgemate vaimulike residentsiga.

Kirikutele lisaks asuvad Toompeal ka Eesti riigi olulisimad esindushooned. Toompea loss on käigus parlamendihoonena ja selle 45 meetri kõrgune nurgatorn Pikk Hermann on Eesti riigilipu ametlik liputorn. Paarsada meetrit eemal, Toompea nõlval, asub Stenbocki maja, milles asuvad peaministri tööruumid.

Kas sa sooviksid teada, millist vaadet naudib peaminister oma aknast? Astu läbi Patkuli ja Kohtuotsa vaateplatvormidelt ja näib, nagu mahuks terve Tallinn su peopesale: keskaegse linna punased katused, uhked kirikud, moodsa ärikeskuse kõrged tornid ja taamale jääv Soome laht koos sadama ja Piritaga on vaatepilt, mis igal aastaajal ja iga ilmaga elamusi pakub.

Võta aeg maha ja naudi puhkust Tallinna vanalinnas. Kaunis arhitektuur ja palju kultuuriüritusi, restoranid ja butiigid, galeriid ja muuseumid ning hilisõhtul oma tõelise hoo sisse saav ööelu – siin leidub midagi igaühe jaoks.

  • 1997 aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinna näol on tegu Euroopa ühe unikaalsema keskaegse linnasüdamega.
  • Esimene märge Eesti Vabariigi pealinna, Tallinna kohta on üles tähendatud juba 1154. aastal.
  • Selles 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvas Põhja-Euroopa vanimas pealinnas elab praegu natukene rohkem kui 400 000 inimest.
  • Teadaolevalt maailma esimene jõulukuusk seisis Tallinnas, Raekoja platsil juba 1441. aastal.
  • Linnamüürist on säilinud ligi 2 kilomeetri pikkune osa ja 26 vahitorni