Suuruselt kolmas linn Narva on ainus paik Eestis, kus avaneb kaunis vaade Venemaale.

Sügava ja kiirevoolulise Narva jõe kallastel asub võimas.

Hermanni kindlus – kõige paremini säilinud kindlus Eestis. Tänapäeval asub seal linnamuuseum, kus külastaja saab heita pilgu ammustesse aegadesse ning valmistada endale mälestuseks esemeid, kasutades 17. sajandi tööriistu ja tehnoloogiaid.

Narvat kutsuti kunagi Balti mere barokseks pärliks, kuid linn hävis peaaegu täielikult 1944. aastal nõukogude õhurünnakutes ja taganevate Saksa vägede süüdatud tulekahjudes.

Teises maailmasõjas saadud purustuste tõttu on Narva praktiliselt täielikult uuesti üles ehitatud. Seega domineerib linnas nõukogude arhitektuur, mille parimaks näiteks võib pidada Narva raekoda.

Narvas on palju teha: Narva kindluse sisehoovis või äsjavalminud jäähallis toimuvad kontserdid, iga-aastased festivalid ja vabaõhuüritused. Armastatud üritused on näiteks J. Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival (toimub mais), Narva linnapäevad (toimuvad juulis) ja Narva Ajaloofestival (toimub augustis).

Narva lähistel asuvad Narva-Jõesuu oma liivarandadega, Laagna, Toila ja Oru park ja Kuremäe Pühtitsa Uspenski nunnaklooster.

Kas teadsid?

Nõukogude võim keelas mitmete aastate jooksul Narva ülesehitamise ajal koju naasta linna sõjaeelsetel elanikel ja see muutis radikaalselt linna etnilist koosseisu. Tänapäeval on üle 90 protsendi elanikkonnast venekeelne ja koosneb peamiselt nõukogudeaegsetest sisserändajatest, kes tulid siia elama teistest Nõukogude Liidu vabariikidest.