Võrumaa lõunaosas asub Balti riikide kõrgeim punkt Suur Munamägi, mis pakub hingetuksvõtvat vaadet ümbritsevale kuppelmaastikule. Haanja looduspark kaitseb unikaalset järverikast maastikku, kus kiirevoolulist Piusa jõge ümbritsevad liivapaljandid ja orud.

Võro keel on Lõuna-Eesti dialekt. Sel on oma kirjakeel ning loodetakse, et peagi tunnustatakse võro keelt kui ametlikku Eesti regionaalkeelt.

Võro keelt pole tavaline eesti keel palju mõjutanud. Seda räägiti kunagi ajaloolise Võromaa kaugetes lõuna- ja idaosades, mis nüüd kuuluvad Lätile ja Venemaale.

Üks vanimaid võro keele kirjalikke näiteid on Uue Testamendi tõlge („Wastne Testament“), mis avaldati 1686. aastal. Kuigi Lõuna-Eesti staatus hakkas 1880ndatel aastatel nõrgenema, on keelt alates 1980ndate aastate lõpust taaselustama asutud.

1995. aastal rajas valitsus Võro Instituudi, mille eesmärgiks on julgustada võrokesi oma keeles rääkima ning oma traditsioonilist elustiili säilitama.

Praegusel ajal on umbes 70 000 võro keele rääkijat, peamiselt Kagu-Eesti aladel, mis kuulusid ajaloolise Võrumaa alla: Karulas, Harglõs, Urvastõs, Rõugõs, Kanepis, Põlvas, Räpinäs ja Vahtsõliinas.

Võro keelt kasutavad mõned Eesti tuntud näitekirjanikud, luuletajad ja autorid ning seda õpetatakse kord nädalas 26 koolis. Ainuke Võro ajaleht, Uma Leht, ilmub kaks korda nädalas.

Eesti osales 2004. aastal Eurovisioni lauluvõistlusel lauluga „Tii“, mida esitas Võro ansambel Neiokõsõ. 2000 lauljat võttis osa esimesest võrokeelsest laulupeost, mis peeti Võrumaal Kubijas.