Kihnu geograafiline eraldatus, tugev kogukonnavaim ning saareelanike järjekindel side esivanemate tavadega on põhjused, miks Kihnu saar on säilitanud oma unikaalse identiteedi.

Kihnu saarel elab 600 inimest.

Kihnu mehed on alati merele käinud, jättes naised selleks ajaks saareelu juhtima. Kihnu naistest ongi saanud saare kultuuripärandi kaitsjad, hoides elus hulganisti laule, tantse, mänge, pulmatseremooniaid ja käsitööd.

Kihnu pulm nimetati UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja. Kahjuks peeti viimane traditsiooniline Kihnu pulm aastal 1995 ja ainult aeg näitab, kas unikaalne pulmatseremoonia oma iidsete traditsioonide ja lauludega elab edasi või saab sellest ainult turistidele suunatud meelelahutus.

Tuntuimad Kihnu kultuuri näited on villased käsitööesemed. Kihnu naised, kasutades traditsioonilisi kangastelgi ja kohalikku villa, koovad käpikuid, sukki, seelikuid ja pluuse, mis on värvikirevad, kaunistatud erkade triipude ja mustritega. Paljude sümbolite ja värvidega on seotud vanad legendid. Meestest erinevalt kannavad Kihnu naised siiani rahvariideid igapäevaselt.

Kihnut on hea külastada mõnel traditsioonilisel pidupäeval või kirikupühal, näiteks jõulude ajal, jaanipäeval või kadripäeval, mil sul on võimalus osa saada nende vanadest traditsioonidest.

Kihnu muuseumis saab heita pilgu saare ajaloole ja kuulsa kohaliku kapteni, Kihnu Jõnni, elule, samuti imetleda tunnustatud kunstniku Jaan Oadi maale. Muuseumi vastas asub Kihnu õigeusukirik ja surnuaed.

Inimestele, kes huvituvad kultuuripärandist, on Kihnus käik peaaegu et kohustuslik.