Jõgeva linn sündis 130 aastat tagasi tänu Tapa-Tartu raudteele: just siis peatus siin esimene rong ning raudteejaama ümber kiiresti paisuma hakanud asula teenis välja oma linnaõigused juba 1938 aastal.

Ühe väikese linna kohta leidub Jõgeval vaat et kõige rohkem erinevaid festivale ja kultuurisündmusi terves Eestis. Mis veelgi toredam, suur osa neist on suunatud just koolinoortele:

  • Jõgeva festivaliaasta algab kevadel, mil toimuvad helilooja Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad.
  • Jaanipäeva paiku, kui ööd on kõige lühemad, toimub igasuvine „Helisev suveöö“ festival, mil muusikat saab nautida koduaedade ja parkide roheluses.
  • Juuli tippsündmuseks on mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff: 2011. aastal tähistame selle ürituse 20. juubelit ja tänaseks on üritus kasvanud 3-4  päeva vältavaks suursündmuseks koos Jõgeva linnas toimuva mootorrattaparaadiga.
  • Augusti viimasel laupäeval paneb suvele südamliku punkti küüslaugufestival. Ärge laske end ürituse nimest heidutada: lisaks küüslaugule leiab siis Jõgeva laadalettidelt väga palju erinevat, eranditult kodumaist kaupa ning tuju aitavad üleval hoida mitmed tuntud artistid.
  • Festivaliaasta lõpeb sügiseste Betti Alverile pühendatud luulepäevadega „Tähetund“. Eestis võib vaat et sõrmedel üles lugeda need näitlejad, kes kunagi „betikatel“ osalenud pole! Betti Alveri sünnikodus asuv majamuuseum peab aga meeles ka teist Jõgevalt pärit Eesti suurkuju: helilooja Alo Matiisenit.

Lisaks rikkalikule kultuurielule võib Jõgevat võrrelda aga ka Lapimaaga – esmalt elab siin aastaringselt külalisi vastu võttev Jõuluvana (ikka see kodumaiselt ehtne ja õige on), teiseks on avatud Jõuluvana Postkontor. Kel veel vähegi kahtlusi on Jõuluvana päris-olemises, võib katse teha ja oma aadressiga kenasti märgitud kirja Jõgeva Jõuluvana Postkontorile teele panna: kui saatja info olemas, kirjutab Jõuluvana igaühele ka vastu! Jõulumeeleolu haripunkt saabub muidugi detsembris, kus iga huviline saab kaasa lüüa erinevates töötubades või vaadata jõuluetendusi.

Küllap on siinse eheda jõulutunde taga ka Jõgeva geograafiline asukoht: miinuskraadid on siin Lapimaaga täitsa võrreldavad. Eesti kõige külmemad ilmad on välja mõõdetud just Jõgeval ja selle kinnituseks võib Piibe maanteel sõitja näha ka Külmasammast kahe külmarekordiga. Sambale on kantud temperatuurinäidud aastast 2003, mil külmakraade oli -37,6*C ning läbi ajaloo Eesti tippmargiks jäänud 1940 aasta -43,5*C.

Mütoloogiahuvilistele pakub kindlasti elamuse Jõgeva linnast 10km kaugusel asuv Eesti vanimaid pühakohti, Kassinurme Linnus ja Hiis. Kassinurmel elati juba  7000 aastat tagasi ning tänaseks on taastatud 2000-3000 aasta vanuse muinaslinnuse fragment. Hiiekoht on nüüdisajal armastatud sihtkoht kõigile noortele ajaloo- ja sõjanduse huvilistele, seal korraldatakse muistsied sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodussõpradel on aga võimalik nautida Kassinurme tervise- ja matkarada.

Jõgevale sõites astu kindlasti läbi Jõgeva Maavalitsuse hoones (Suur tn 3) paiknevast Jõgeva Turismiinfokeskusest – sealt saad hankida piirkonna kaarte, küsida värskeimat infot toimuvate ürituste kohta ja saada soovitusi, mida põnevat Jõgeva kandis veel ette võtta tasuks!