Eesti rannik on näinud mitmeid lahinguid. Sajandite jooksul on Eesti vetesse uppunud loendamatu hulk laevavrakke, mis lebavad merepõhjas.

Populaarsed merenduse ajaloo vaatamisväärsused.

Käsmu kapteniküla oma kauni looduse ja traditsiooniliste puitehitistega on eestlaste seas legendaarse mainega. Seal asub ka põnev meresõidu ajalugu tutvustav eramuuseum Käsmu Meremuuseum.

Muuseumlaev „Suur Tõll” on aurik-jäämurdja, mis ehitati 1914. aastal Poolas ja on nimetatud oma aja võimsaimaks jäämurdjaks.  Samuti kujutab ta endast maailma suurimat olemasolevat aurik-jäämurdjat ning on vanim säilinud aurulaev Balti meres.  “Suur Tõll” on külastajatele avatud Tallinna Lennusadamas.

Fakte Eesti Merenduse Ajaloost

  • Saaremaal elanud Eesti viikingeid kutsuti Oesilian – saarlased (Rootsi ja Saksa päritolu Saaremaa nimetus, saksa k. Oesel, lad.k. Osilia).  Nende esmamainimise ajaks oli 2. sajand e.Kr Ptolemaiose teoses „Geograafia”. 13. sajandi algul on Läti Hendrik oma „Liivimaa kroonikas” nende laevu nimetanud röövlaevadeks. Kõige tuntum Eesti piraatide rüüsteretk toimus 1187. aastal, kui Kuramaalt ja Eestist pärit sissetungijad ründasid Rootsi linna Sigtunat.  Selle rüüsteretke ohvrite hulgas oli ka Rootsi peapiiskop Johannes.
  • 2008. aasta sügisel leiti Saaremaal klinker-plangutusega laev seitsme inimese jäänustega. Laeva vanuseks loetakse 1100 aastat.
  • Ajalooliselt on peaaegu kõik Eesti rannikuasulad olnud kalurikülad. Paljudest endistest kaluriküladest, kus paatide omamine ning kalastamine oli Nõukogude okupatsiooni ajal keelatud, on saanud puhkekülad, sealhulgas nt. Altja, Vainupea, Karepa, Toolse, Kalvi, Aa, Toila, Oru, Voka.
  • Jaala on traditsiooniline rootsi päritolu kahemastiline meresõiduk väikselt Ruhnu saarelt, mis oli kasutusel aastatel 1860-1920.  See oli keskmiselt 10 meetrit pikk ning 3 meetrit lai.
  • Peipsi pargas ehk lodi on Eesti unikaalne ühemastiline purjekas, mis on kohandatud transpordiks Peipsi järvel ja selle jõgedel. Ajaloolaste arvates kasutati lotja Hansa Liidu kaubanduses Emajõel juba 14. sajandil. Eesti Meremuuseumi andmetel on Peipsi lodi üks maailma suurimaid klinker-plangutusega jõelaevu. 
  • Soome-Ugri ühe-palgi-paat ehk haabjas on arvatavasti maailma vanim paaditüüp ja kaasaegse puupaadi eelkäija. Haabjast kasutati kalapüügil ning transpordivahendina kiviajal.  Rahvauskumuse järgi tohtis raiuda vaid valitud puud põhjatuule ning kahaneva kuu ajal, samuti pidi puu langema vastutuult. Usutavasti pidi see kaitsma paati kõdunemise eest.  Samuti usuti, et kui palk kukub kännust kaugele, saab kiire paadi.
  • Enn Uuetoa, tuntud ka kui Kihnu Jõnn, oli esimene eestlane, kes seilas merd kapteniametis. Kihnu Jõnn on maetud Kihnu saarele, kalmistu peavärava lähedale. Tema jäänused toodi saarele Taanist 1992. aastal.
  • Rannikualal leidub uurimiseks palju vanu laevavrakke. Arvatakse, et ligikaudu 40000
    väiksemat ja suuremat laeva on uppunud Eesti vetesse.
  • Russalka on monument uppunud Vene sõjalaeva Russalka mälestuseks. Monument kujutab inglit, kes hoiab ortodoksi risti suunaga arvatava laevavraki poole. Nõukogude korra ajal rist eemaldati ning ingel osutas merele vaid käega. Russalka vrakk ise jäi kadunuks 110 aastaks. See leiti 2003. aasta juulis Soome lahes, Helsingist 25 kilomeetrit lõuna pool.  
  • 2000. aastal purjetas grupp eestlasi "Lennuki” nimelisel jahil ümber maailma.