Kodu > Avasta Eestimaad > Aktiivne puhkus > Jalgrattapuhkus
Jalgrattapuhkus Eestis
Eesti sobib suurepäraselt jalgrattapuhkuseks – lühikesed vahemaad, mitmekesine loodus, põnev ajalugu ja üha kiiremini arenev jalgrattateede võrgustik tagavad mõnusad elamused nii noortele kui vanadele.
Suusatamine ja jalgrattasõit on Eestis rahvusspordi tasemel: lume kadudes seikleb meie teedel üle 100 000 ratturi. Pole ka ime, sest puutumatu loodus, Euroopaga võrreldes suhteliselt hõredana mõjuv liiklus ja võimalus ka väga väikese ajaga palju kogeda mõjuvad ahvatlevalt. Pealegi on raske leida teist nii keskkonna- ja rahakotisõbralikku moodust seiklusterohke nädalavahetuse veetmiseks.
Sobiva marsruudi koostamisel ära unusta oma võimekust: algajatele on ka mõnikümmend kilomeetrit paras katsumus ja koos lastega reisides tuleks turvalisuse nimel kindlasti eelistada juba olemasolevaid rattateid. Varustuse saad laenutada erinevatelt teenusepakkujatelt, neid leidub pea kõigis suuremates linnades.
Täpse info ja ka reisisoovitusi piirkonna vaatamisväärsuste, toitlustus- ja majutusasutuste ning piirkonna kaartide kohta saad kohalikest Turismiinfokeskustest. Astu julgelt läbi ja peame koos plaani, Eestis on palju avastamisväärset
Täpsemat infot selle kohta, kuidas jalgrattal loodust avastada või ühendada linnapuhkus rattasõiduga või veeta jalgrattaga reisides kultuuripuhkus, leiad ka PuhkaEestis veebikeskkonnast.
Turvalisus ja soovitused:
- Estovelo võrgustik hõlmab endas kõiki Eesti maakondasid – nende kodulehelt leiab kümneid põnevaid marsruudisoovitusi koos selgituste ja kaartidega. Samuti tasub infot, kaarte ja marsruudisoovitusi küsida kohalikest Turismiinfokeskustest. Sealt saad lisaks ka kõige värskemat teavet antud piirkonna ürituste ja põnevate ajaveetmisvõimaluste kohta.
- Eurovelo 10 marsruut algab Läti piiri äärest ja kulgeb mööda rannikuserva läbi saarte, Tallinna ning Ida-Eesti Peterburini, kogupikkusega 980 kilomeetrit.
- Turvalise matka huvides tasub investeerida ka varustusse, mida saad nii osta kui rentida erinevatelt teenusepakkujatelt.
Väikelapsed peavad sõitma lapseistmes või vastavas kärus, õhtusteks sõitudeks vajad kindlasti rattatulesid ja helkureid.
Kiiver ei ole Eesti seaduste järgi küll kohustuslik, ent kuulub sellegipoolest iga vastutustundliku ratturi põhivarustuse hulka: väike asi, millest võib sõltuda su elu.
Lisaks soovitame põlve- ja küünarnukikaitsmeid ja suurema matkavarustuse kinnitamiseks kasutada spetsiaalseid kotte, matkakärusid või kinnitusraame.
Eestlased ja jalgrattasport:
- Jaan Kirsipuu, maanteerattur, võitis mitmeid Tour de France’i etappe ning kandis 1999. aastal kuus päeva kollast liidrisärki.
- Erika Salumäe, trekirattur, võitis Eestile esimese olümpiakulla peale taasiseseisvumist 1991. aastal. Kokku on Erika Salumäel olümpiamängudelt kaks kuldmedalit.
- Euroopa Mägirattamaratoni meistrid on eestlased – poodiumil kuulus meile kolm kohta, kuldmedali võitis Allan Oras.
- Kõige suurem rattaüritus on SEB Tartu Maraton, kust 2009 aastal võttis osa üle viie tuhande ratturi 18 erinevast riigist. Võisteldi kahel distantsil, 89km ja 40km sõidus.
- Järjest enam kogub populaarsust triatlon. Rahva lootused on Kirill Kotšegarovil, kes võitis 2009 aastal Florida Ironmani tiitli.
