Mis on kestlik turism?

Oleme kõik täheldanud, et tormituuled puhuvad üha tugevamalt ning kliimamuutused hakkavad üha enam ka meie elu mõjutama. Need muutused on kahjuks inimeste tekitatud. Kas teadsid, et turismisektor tekitab pea 8% kogu maailma süsinikdioksiidi heitekogusest? Saame aru, et kogu turismisektor ei saa üleöö muutuda, aga samal ajal mõistame, et aeg on otsakorral. Seetõttu tuleb otsida aktiivselt võimalusi, kuidas leevendada sektori negatiivset mõju nii ümbritsevale keskkonnale kui ka inimestele. Seame esikohale kestlikkuse, kui valime, milliseid elamusi maailmale tutvustada, ning töötame selle nimel, et tulevikus lähtuvad kõik Visit Estonia poolt välisturgudele tutvustatavad reisielamused kestlikest põhimõtetest.

Eesti turismistrateegia 2021–2025 tootearenduse ja sihtkohaarenduse üheks läbivaks tegevussuunaks on rohepööre, et Eesti koguks välisriikides tuntust kestliku turismisihtkohana. See omakorda aitab kaasa turismiettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule ja lisandväärtuse kasvule.

Kestliku turismiteenusena mõistame me reisielamust, mis aktiivselt püüab vähendada reisimise mõju inimestele ja planeedile.
Kuidas seda saavutada?

Oleme Visit Estonia brändi strateegias kirjeldanud 10 kestliku reisielamuse valdkonda, millele ettevõte saab omal valikul tootearenduses keskenduda:

1. Looduse kaitsmine – elamused, mis toetavad looduskaitset ning looduslike elupaikade, maastike ja ressursside säilitamist ja taastamist tulevastele põlvedele.
2. Kultuuri säilitamine – elamused, mis kaitsevad ja tutvustavad kohalikku kultuuripärandit, traditsioone ja väärtusi ning edendavad seeläbi kultuuridevahelist mõistmist ja sallivust turistide ja kohalike vahel.
3. Kohalike toodete eelistamine – elamused, mis kaasavad kohalikke töötajaid, hõlmavad kohalikke tooteid ja panustavad kohalikku majandusse ning toetavad seeläbi väiksemaid sõltumatuid kaubamärke, giide ja majutuskohti.
4. Väike ökoloogiline jalajälg – elamused, mis ei mõjuta keskkonda ega kohalikku bioloogilist mitmekesisust ning kaitsevad elupaiku, vähendavad reostust ja rakendavad kestlikke jäätme- ja veemajandustavasid.
5. Vastutustundlik reisimine – elamused, mis kaasavad aeglasemaid, inimjõule tuginevaid transpordiviise või väiksema kahjuliku mõjuga transpordiliike nagu rong ja laev, et avaldada tugevat emotsionaalset ja väikest keskkonnamõju.
6. Kõrghooaja ja massturismi vältimine – elamused, mis meelitavad külalisi hoiduma tüüpilistest turismiradadest või traditsioonilisest suvehooajast, et vähendada rahvamasside mõju keskkonnale ja jaotada paremini kohalikku majanduslikku kasu.
7. Mõõdetav ja vasutustundlik – elamused, mille keslikkust on võimalik hinnata ja mis pakuvad läbipaistvaid mõjuhinnanguid või on saanud ülemaailmselt akrediteeritud sertifikaadi.
8. Oskuste ja teadmiste jagamine – elamused, mis pakuvad külalistele uusi oskusi või teadmisi ning süvendatud arusaamist Eesti kultuuridest, ökoloogiast ja kogukondadest, mida pakuvad pühendunud kohalikud eksperdid.
9. Uuenduslikkuse ja loovuse tutvustamine – elamused, mis tutvustavad kestlikke ideid, tavasid, tehnoloogiat ja protsesse uuenduslike ja loominguliste meetoditega, mis on midagi enamat kui väljakujunenud tööstusstandardid
10. Lisandväärtuse andmine – elamused, mis ei pühendu ainult kohaliku keskkonna ja kogukondade kaitsmisele, vaid toetavad neid ka majanduslikult, keskkonnaalaselt või hariduslikult.

Kestlik tegutsemine ja kestlik reisielamus on teineteisega väga tihedalt seotud. Külastajale suunatud kestlik reisielamus ei saa minna vastuollu ettevõtte enda tegevuspõhimõtetega. Eestlane on õnneks säilitanud oma talupojatarkuse ja kokkuhoidliku eluviisi, mistõttu lähtuvad Eesti turismiettevõtted eneselegi teadmata oma tegevuses juba sageli kestlikest põhimõtetest. Oluline on seda teadlikult teha ning osata neid tegevuspõhimõtteid ka külastajale tutvustada.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tellimusel teostas Haap Consulting 2023. a uuringu "Rohepöörde hetkeolukord, eeldused, mõju ja investeeringuvajadused turismisektorile". Uuringu eesmärk oli määratleda soovitused kasutamiseks Eesti turismisektori valdkonna poliitika kujundamises ja turismiettevõtetele kestlikule turismile ülemineku (rohepöörde) tegevuskava koostamiseks.

Millised olid uuringu järeldused?

Teadlikkus

Turismiettevõtjate seas puudub ühtne arusaam, mis on kestlikkus turismis ja millised tegevused on kestlikud. Teadlikkus ja valmidus kestlikke põhimõtteid järgida on kõrgem suuremate, rahvusvahelist koostööd tegevate ja välisturisti teenindavate ettevõtete seas, aga ka suurema keskkonnamõjuga ettevõtetes ja loodusturismiettevõtetes. Siseturisti teadlikkus kestlikkusest on pigem madal ja tarbijakultuur raiskav ehk nõudluse puudumine pole soodustanud kestliku turismi põhimõtete rakendamist. Üldiselt seostatakse kestlikkust keskkonnateemadega ning ühiskondlikku ja majanduslikku mõõdet ei ole ettevõtjad sageli osanud kestlikkusega seostada.

Takistused

Ettevõtjad tunnevad puudust kestlikkuse kesksest koordineerimisest ja selgest sõnumist, ootustest, eesmärkidest ja juhistest. Teadlikkuse puuduses kardetakse teha kestlikke valikuid ja/või neid reklaamida, seda ohu tõttu langeda rohepesu ohvriks. Samuti takistab ettevõtteid kestlikult tegutsemast selle kulukus, tööjõu-, aja- ja rahapuudus ning muude teemade prioriteetsus (tihti on selleks lihtsalt ellujäämine), aga ka ebakindel majanduspoliitiline olukord praegu ja tulevikus ning nõudluse langus viimastel aastatel. Turismiettevõtjatele pakuvad väljakutseid veel jäätmekäitlus ja ringmajandus, milles tuntakse võimetust ise muutusi luua, aga ka kestlikumate alternatiivide puudus tarneahelas ja kestlike koostööpartnerite vähesus.

Valmisolek

Tajutakse, et kestlike põhimõtete ebapiisav rakendamine vähendab nii ettevõtte kui ka riigi konkurentsieelist ja mainet turismisihtkohana. Ettevõtete jaoks olulisimad kestlikkuse eesmärgid on looduse hoidmine, kogukonna arengu toetamine ja kohaliku kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmine. Kestlikud sammud, mida ettevõtetes juba tehakse, on energia säästmine, kohalike teenuste ja ostude eelistamine, vee säästmine, prügi vähendamine. Samuti on paljudel ettevõtetel plaanis alustada  kestlikkuse teemal klientide informeerimist.

Võimalused

Ettevõtted teevad juba ka enese teadmata hulganisti kestlikke samme – ringbiomajandus maaturismiettevõtetes, õiglase tasu maksmine, kogukonna heaolu suurendamine, kultuuripärandi hoidmine, energia säästmine jne –, mida ei osata kestlikuna tutvustada, ehkki see võiks luua külastaja seisukohast lisandväärtust. Ettevõtteid motiveerib kestlikult tegutsema enim klientide ootustele vastamine ehk konkurentsieelis, ressursisääst, teiste ettevõtete eeskuju ja kogemuste jagamine (nt kestlike ettevõtete võrgustikud), aga ka suurem tulu. Samuti oleks laiapõhjalisema muutuse saavutamisel abiks kestlike ettevõtete tunnustamine ja turundamine ning toetamine maksusoodustuste või toetusmeetmete näol.

Toetusvajadus

Teadlikkuse tõstmiseks oodatakse riigilt turismisektorile vastavalt sektori suurtele mõjukohtadele ühtseid eesmärke ja juhiseid. Oluline on, et juhistes olevate kestlike sammude mõju (keskkonnale, ühiskonnale, majandusele) on põhjendatud. Samuti oodatakse haridusasutustelt kestlikkuse lõimimist õppekavadesse. Suurim investeeringuvajadus on energiatõhususe jms tõstmise ning ligipääsetavuse ehk kestliku transporditaristu võimaldamise järele. Ka muid kestlikumale tegutsemisele üleminekuga kaasnevaid lahendusi – tehnika ja transpordivahendite väljavahetamine, sobilikemate jäätmemahutite hankimine, hoonete soojustamine jms – võiks riik toetada (näiteks võiks turismisektor osa saada süsinikukvooditurust), eriti väikeste ja maapiirkonna ettevõtete puhul.

Tutvu lähemalt uuringu lõpparuandega.

Oleme turismiettevõtetele koostanud enesehinnangu küsimustiku ehk turismiettevõtte kestliku tegutsemise sammuseadja. Küsimustik koosneb kahest peateemast – keskkond ja kogukond – ning neid toetavast kommunikatsiooniosast. Soovime, et tulevikus lähtuvad kõik Visit Estonia poolt välisturgudele tutvustatavad reisielamused kestlikest põhimõtetest.

Ka tuleb silmas pidada, et üks pool kestlikust turismist on ettevõtte juhtimine, teine aga turundus. Neid kahte poolt tuleb vaadata eraldi, sest turunduses ei saa me rääkida energisäästust, vaid tuleb luua lugu, mis kõnetab. Samas pole see lugu ilma ettevõtte protsesside juhtimiseta usaldusväärne.

Kestlikust turismist, seda tõendavatest märgistest ning kestlikkust taganttõukavast filosoofiast räägiti 22. augustil 2023 Äripäeva raadio saates Turismitund. Saates olid külas Saaremaa vallavalitsuse turismi- ja turundusteenistuse ehk Visit Saaremaa arendusspetsialist Sigrid Valter ja Saaremaal asuva Pidula Wakeparki tegevjuht ning omanik Janet Väärtnõu.

Juttu tuli sellest, kas kliendid soovivad keskkonnasäästlikumalt reisida ja mida ettevõtjad selleks teevad. Saatejuht Gregor Alaküla uuris, kuidas edastada ettevõtte kestliku tegutsemise sõnumeid. Arutleti, kas kestlikult tegutsemine toob majanduslikku kasu ning mõistagi räägiti ka Green Destinations tunnustusest ja Green Key märgisest.

Kuula saadet!