Nädala eest käis tosin Eesti Green Key märgisega turismiettevõtet tutvumas Rootsi Green Key hotellidega. Rootsis on Green Key olnud kasutusel mõned aastad kauem kui Eestis ning märgis omandanud ühiskonnas mõnevõrra teise tähenduse kui meil – nimelt peavad rootslased enesestmõistetavaks, et majutusasutus toimetab kestlikult. Märgis lihtsalt kinnitab seda.
Rootsis on lisaks Green Key'le kasutusel veel teinegi kestlikkuse märgis – Põhjamaade Luige keskkonnamärk (Nordic Swan Ecolabel). Nagu nimigi ütleb, kasutatakse seda märgist ka mujal Põhjamaades ning valgerohelise luigekujutisega märke kannavad mitmed tootedki, nagu näiteks hügieeni-, nahahooldus- ja puhastustvahendid, tualettpaber, mähkmed jms. Sisulises mõttes pole ökotähistel aga väga suurt vahet. Mõlemad annavad tunnistust sellest, et märgise omaniku jaoks on jätkusuutlikud tegevused tavapärane praktika.
Visit Estonia Green Key esindaja Liis Läte räägib, et kui Eestis saavad ka restoranid Green Key'd taotleda, siis Rootsis väljastatakse seda rohemärgist vaid hotellidele ja konverentsikeskustele: Green Key on Rootsis 206 majutusasutusel ja konverentsikeskusel ning Nordic Swan Ecolabel (seda saavad ka söögikohad) 162 hotellil, 160 restoranil ja 136 konverentsikeskusel.
Õppereisil külastati kahe päeva jooksul viit Green Key märgisega turismiettevõtet: Steningeviki konverentsikeskust Mälareni järve ääres, Arenahotelletit ja Akademi Hotelletit Uppsalas ning Birger Jarli ja Freys hotelle Stockholmis. „Lisaks hotellitubadele, konverentsiruumidele ning spaa- ja restoranialadele oli meil võimalus vaadata ka hotellide majapidamise poolele. Meile näidati, kuidas toimub prügi sorteerimine spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud ruumis, milline on keskkonnasäästlik ventilatsioonilahendus ning saime ka näha päikeseparki hotelli katusel," räägib Läte.
Rootsis ei toeta riik Green Key märgise taotlemist ning kõik taotlemisega seotud kulud (aastane kulu ühele ettevõttele ca 3000 eurot) kannab asutus ise. Samas on näiteks avaliku sektori hangetes osalemiseks ökomärgise omamine üheks oluliseks kriteeriumiks. „Kui hotellil Green Key'd ega Nordic Swan Ecolabel'it pole, saab ta küll hankel osaleda, ent peab kestlikkuse tõendamiseks esitama tohutul hulgal andmeid ja dokumente. Kui hotell on emma-kumma märgise omanik, on tal oluliselt hõlpsam hankele pakkumist teha. Erafirmadki, iseäranis just suurkorporatsioonid, eelistavad aina enam võtta oma töötajatele ööbimiseks või ürituste korraldamiseks ökomärgisega turismiettevõtteid. Üksikkülastajad märgist otsesõnu ei nõua, ent märkavad, kui asutusel seda pole," räägib Läte.
Green Key auditeerimise, nõustamise ja sertifikaadi väljastamisega tegeleb Rootsis organisatsioon Ecobi AB. Eestis pakutakse Green Key võrgustikus nii olemasolevatele kui uutele tulijatele koolitusi ja ühisüritusi, ent üle mere naabrite pool pole nii tavaks. „Rootsis on Green Key taotlemine iga ettevõtte enda vastutus," märgib Läte.
Teisiti on meiega võrreldes seegi, et Rootsis on Green Key tähis hotellides igal sammul eksponeeritud ning esiplaanil ka asutuste veebilehel ja sotsiaalmeediakontodel. Samas turunduse ega kampaaniate vedurina ökomärgist ei kasutata. „Kuna keskkonnamärgis on rootslaste silmis nii elementaarne nagu teretamine või tänamine, see on nende jaoks otsekui hügieenifaktor, ei too nad ka märgist turundussõnumites välja. Green Key ei ole nende arvates otseselt konkurentsieelis, mida rõhutada, vaid loomulik osa asutuse igapäevatööst," tõdeb Läte.
Loomulik osa igapäevatööst on ka külastajate suunamine. Mitmekeelsed viidad, juhised ja selgitused annavad teada, et hotell tarvitab taastuvenergiat, energiasäästlikke valgus-, kütte- ja ventilatsioonilahendusi. Rõhutatakse, et vett kasutatakse ökonoomselt, sorteeritakse prügi, kasutusel on ökomärgisega pesu- ja puhastusvahendid, eelistatakse taimset ja mahetoitu, koolitatakse personali ja ettevõte seab endale iga-aastaseid kestlikkuse eesmärke.
„On täiesti tavaline, et Green Key märgisega hotellis on buffee-lauas sildid, mis kutsuvad külastajaid vältima toiduraiskamist. Numbritubades selgitavad juhised külastajale, kuidas sorteerida oma prügi, tarbida ökonoomselt vett ja rätikuid. Tuletatakse meelde, et inimene ei jätaks tulesid põlema ega unustaks pikaks ajaks laadijat pistikusse. Samuti soovitatakse juua kraanivett ning linnas liikumisel eelistada jalgratast või ühistransporti," kirjeldab Läte.
Tähtsaks peavad sealsed ettevõtted ka sotsiaalset vastutustundlikkust. "Asutused mõtlevad väga, kuidas nad saavad ühiskonda panustada ja kogukonnale omalt poolt midagi tagasi anda. Näiteks Stockholmis asuv Freys hotell, mida meiegi külastasime, annetab külaliste maha unustatud asjad, millele poole aasta jooksul pole järele tuldud, Punasele Ristile. Või siis näiteks Akademi hotell, kes majutab Uppsala haiglas pikaajalisel ravil käivaid patsiente soodushinnaga," sedastab Läte.
Eesti ettevõtjatele avaldas muljet, kuidas rootslased on osanud kaasata vastutustundliku äri toimimisse kogu personali – iga töötaja teab miks midagi tehakse ja oskab seda ka selgitada. Üllatavaks pidasid meie ettevõtjad, et Rootsi Green Key hotellides pakutakse väga palju taimset toitu. Menüüd on hotellide restoranides üsna lihtsad ja lühikesed ning mõnelgi juhul oli taimne toit ainus valik. „See on julge, aga väga oluline samm, et vältida toidu raiskamist," märkis üks õppereisil osalenu. Mõned väiksemad hotellid kasutavad restoranis omakasvatatud saadusi, sest köögiviljaaia pidamine ei ole Rootsis Green Key hotellide puhul midagi enneolematut. Jäätmete sorteerimisel on rootslased meist mitu sammu ees ning hotellides on see tegevus klientidele õige lihtsaks tehtud: konteineritel on lisaks tekstidele ka pildid.
Õppereisile pani punkti kolmetunnine ekskursioon Stockholmis, kus giid põimis vaatamisväärsustest kõneledes osavalt juttu sekka ka jätkusuutlikkuse näiteid Stockholmi linnaruumist. Näiteks selgitas ta, miks Rootsi kuninga ametlik residents säras varem öisel ajal tuledes, ent nüüd enam mitte.
Õppereisi korraldas EASi ja KredExi ühendasutus koos Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse, SEI Tallinnaga.