Allikas: ETC

Eesti turismijuht Rainer Aavik: Lähiajal käiakse Euroopas pigem naabritel külas

Euroopa Turismikomisjoni (ETC) hiljutisel kohtumisel tõdesid turismijuhid, et lõppevat aastat jääb Euroopas meenutama paradoks: mida kõrgem temperatuur (loe: hullem kliima), seda rohkem turiste.

EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul tõi 45 kraadini kerkinud õhutemperatuur Maltal kaasa pikad elektrikatkestused, ent turiste see ei heidutanud ning Vahemere saareriik tegi kõigi aegade külastusrekordi. „Nii Malta kui ka Kreeka purustasid sel suvel koroonaeelsed külastajate rekordid, mis tähendab ühtlasi ka rekordilist turismitulu. Suure huvi ja nõudluse põhjus on ilm. Kui Lõuna-Euroopa ägas kuumalainete all, oli Suurbritannias jahe ja vihmane ning see tõi kaasa pöörase viimase minuti nõudmise. Ehk siis järeldus on ühene: inimesed tahavad sooja," märgib Aavik.

Vahemeremaade kenad turisminumbrid ei olnud mõistagi ainus jututeema ETC hiljutisel kohtumisel. Euroopa turismijuhid pidasid novembri lõpus Tenerifel nii nõukogu- kui üldkoosolekut ja tähistasid ETC 75. aastapäeva. Kohal olid kõik ETC liikmesriigid ehk osalejaid oli kohal rohkem kui kunagi varem. ETC nõukogu roteerub iga kahe aasta tagant. See tähendab, et viimased kaks aastat nõukokku kuulunud Eesti asemele asub 1. jaanuarist Leedu.

Rainer, tulles tagasi Lõuna-Euroopa äärmuslike ilmaolude ja rekordiliste turisminumbrite juurde, siis siit maailmanurgast vaadates tundub nende pöördvõrdeline seos ootamatu. Kuidas saab nii olla, et põrgukuumus mõjub peletamise asemel hoopis magnetina?

See pole ju tegelikult uus trend. Reisida armastataksegi ennekõike paikadesse, kus õues on soojem kui kodumaal. Samas tuleb mööda, et ega Lõuna-Euroopa kevadel eesootavat suvist supertulemust prognoosida ei osanud. Kuna reisid broneeritakse viimasel hetkel, ei saagi nende andmete põhjal tulevikuennustusi teha.

Küll aga on elu näidanud, et palavus lõunas toob põhja pool kaasa külma vihmase ilma ning just see lükkaski nõudluse lakke. Kui näiteks Londonis sajab vihma, siis Maltal tuleb rekordtulemus. Ehk siis oluline pole niivõrd ilm sihtkohas, kui just see, millised ilmaolud valitsevad lähteriigis. Eestiski väheneb ilusal suvel väljapoole reisimine ja vastupidi – kui ilmateade ütleb, et juuli teisel nädalavahetusel ladistab vihma, siis sellest võidavad Hispaania, Kreeka, Horvaatia, Malta, Türgi jne.

Metsatulekahjud, elektrikatkestused ja muud äärmuslike ilmaolude põhjustatud probleemid ei haara riike tervikuna, vaid teatud piirkondi. Turist leiab ikka koha, kuhu minna, olgu või temperatuur eluohtlik.

Mis ETC kohtumistel veel jutuks tuli?

Valdavalt oli meil kõneks Euroopa Turismikomisjoni sel sügisel avaldatud uuring, mis vaatles kümne Euroopa riigi elanike lähiaja reisiplaane. Uuringust tuli välja, et vähemalt teoreetiliselt mõtlevad inimesed kliimakatastroofide ja ülerahvastatuse peale rohkem kui varem. Pea 10% uuringus osalenuist ütles, et neile on oluline, et sihtkoht poleks ülerahvastatud, kuid peamised argumendid sihtkoha valikul on siiski hea ilm(19%), head pakkumised (17%) ja sõbralikud kohalikud (12%).

Rekordid rekorditeks, fakt on aga seegi, et reisijate kindlustunne on tegemas väikest vähikäiku. Viimased kolm kvartalit on reisivate inimeste hulk terve Euroopa kontekstis vähenenud ning see puudutab ka suuri Euroopa riike. Võib arvata, et külastajate tipud on Euroopas ära olnud ja seda üldpilti ei väära ka „lõunariikide" erandid. Tervelt 65% Euroopa riikidest ei ole saavutanud koroonaeelset ehk 2019. aasta taset. 65% on seda suutnud ja see kolmandik asub eranditult Lõuna-Euroopas. Optimistlikult võiks ju öelda, et iga kolmas Euroopa riik on koroonakriisi seljatanud, paraku on taastumiskaart hästi geograafiline ning meie maailmanurga kahjuks - ida- ja põhjablokk on selgelt rohkem pihta saanud.

Kindlasti on langus seotud ka Ukraina sõjaga, mis on reisijate ebakindlust süvendanud. Samas on neid sihtkohti, mida Ukraina sõda ei varjuta, Euroopaski piisavalt. Nii Euroopa kui maailma kontekstis on Eesti nö teise ringi peal, st meil ei ole nii häid ühendusi kui läänes ja lõunas. Turistil on väga lihtne meie kahjuks otsustada ja minna sinna, kus pakkumine odav ja naabrinaine juba käib.

Kui veel Euroopa Turismikomisjoni kokkusaamisest rääkida, siis tooksin välja kestlikkuse, mis kõigist aruteludest läbi käis.

Turismiasjaliste ülesanne on motiveerida inimesi kestlikumalt reisima. Õige ehk kestlikum reisimisviis on minna sihtkohta natuke pikemaks ajaks. Lennukiga üheks ööks teise riiki minek ei ole keskkonnasõbralik. Masside hajutamiseks on mõistlik sõita reisile väljaspool hooaega, mitte kõrghooajal ühte ülerahvastatud tippsihtkohta. Turismis tegelevad kestlikkusega kõik – nii teenusepakkuja kui klient. On selge, et kliente, kellele jätkusuutlikkus on ülimalt oluline, on üha rohkem. Maad on võtmas trend, et teadlik klient – see klient on üldjuhul ka keskmisest jõukam ja nõudlikum – ei tule enam üldse, kui sihtkohas pole kestlikkusega tegeletud.

Kindlasti tulid teil turismijuhtidega kõneks ka Euroopa kaugturud.

Euroopa peamised välisturud on Kanada, USA, Jaapan, Brasiilia, Hiina ja Austraalia.

Kõrged reisikulud ja mure majandusliku toimetuleku pärast pidurdavad nii eurooplaste kui ka näiteks austraallaste ja brasiillaste reisiplaane. Uuringute põhjal peab kallinenud Euroopasse reisimist siiatulekul peamiseks takistuseks 45% brasiillasi ja 49% austraallasi. Kuna aga reisimine on paljudele väga oluline, säästetakse selleks raha vähendades igapäevaseid kulutusi ja otsides soodsamaid reisivõimalusi.

Piltlikult öeldes nihutas Ukraina sõda Aasia ja Austraalia Euroopast kaugemale. Üle Venemaa siia suunas enam lennata ei saa, mis tähendab neli tundi lisalennuaega. Ühendusi on vähem ja lennupiletid tuntavalt kallimad kui enne sõda. Seega võime öelda, et Ukraina sõda ei mõjuta mitte ainult Euroopa-sisest liikumist, vaid ka väljastpoolt tulijaid.

Euroopas aga mõjutab sõda turismikomisjoni uuringu järgi 37% eurooplaste reisiotsuseid. 13% vastanuist ütles, et väldib reisimist sõjapiirkonda jäävatesse riikidesse. Eesti jaoks ei ole see kindlasti hea. Iga sõja- või ka laiemas mõttes kaitsetegevusega seotud uudis – näiteks, et USA paigutab Poolasse täiendavalt 1000 meest – vähendab hetkega Poolasse reisimist.

Lähiajal käiakse Euroopas pigem naabritel või naabrite naabritel külas. Seegi pole iseenesest midagi uut. Peame Eestis oma naabreid hoidma veel paremini kui seni ja pakkuma neile siiatulekuks häid põhjuseid.

Kuidas me võiksime seda teha?

Ega muud kiiretoimelist retspeti inimeste siiatoomiseks pole kui sündmused.

Pehme mõnusa kliimaga me uhkustada ei saa, küll aga on meie trumbiks see, et meil pole ükskõik mis aastaajal muret ülerahvastatusega. Eestist ei saa kunagi massturismi maad, oleme selleks liiga kaugel ja keerulise juurdepääsuga. Inimesel peab olema spetsiifiline huvi, et siiapoole üldse tulla.

Eestisse ei saa ka kunagi nii odavalt lennata, kui Vahemere-äärsetesse soojadesse kuurortidesse. Toon siinkohal näiteks tillukese Kanaari saare Lanzarote, kuhu Inglismaalt tuleb aasta läbi iga nädal 45 lendu. Saarele, mis on väiksem kui Hiiumaa! Brittidele kahe lennutunni kaugusel asuvale Lanzarotele minek ülisoodne. Lanzarote ei vaja sihtkohana ühelegi britile tutvustamist, nad on viimased olnud 40 aastat saare püsikülastajad.

Eesti saab panustada hoopis teistsugusele kliendile. Meie külastaja hindab seda, mida Eestil on pakkuda – on see siis keskaegne Tallinna vanalinn, mõni tore kadakane saar, rabamaastik või hubased väikelinnad. Ja muidugi sündmused!

Kaugematel turgudel teeme koostööd Soomega, sest Soome on kaugemalt tulnud lendudele meie peamine õhuvärav. Koostöö tähendab seda, et käime koos põhjanaabritega kontaktüritustel, näiteks USA-s ja Aasias. Näitame, et kui juba siia maailmanurka tulla ja Helsingisse lennata, siis tasub ka Eestis ära käia. Turistidele tegelikult sümpatiseerib väljavaade, et ta saab teisele poole maakera lennates kogeda ühe reisi jooksul mitut sihtkohta ning Eesti ja Soome täiendavad teineteist sihtkohtadena väga kenasti – mõlemal on pakkuda midagi, mida naabril ei ole. Helsingi-Tallinna vaheline reisilaevaliiklus on üks Euroopa tihedamaid ning ka õhukoridor Soome lahe kohal on Tallinn-Helsingi-Tallinn lende täis.