Eesti turismi käekäik aastal 2021

Allikas: Renee Altrov

10. veebruar 2022

Toome välja olulisemad punktid ja suundumused.

Majutusstatistika

  • Eestlased olid mullu siseturismi usku – võrreldes eelmise rekordi ehk 2019. aastaga kasvas siseturistide ööbimiste arv 5%. Huvi sisereiside vastu ei vähenenud ka suvel ja sügisel, kui ka välismaale reisimine muutus järjest lihtsamaks. Seda kinnitab ka meie uuring, et eestlaste välismaale reisimise huvi ei tähenda seda, et see tuleb siseturismi arvelt. Ei tule – kes tahavad reisida välismaale, reisivad ka kodus.
  • Välisturistide ööbimiste arv majutusettevõtetes oli võrreldes 2019. aastaga languses 71%. Sama palju oli neid aastal 1999. Välisturism vähenes ka võrreldes 2020. aastaga, sest 2021. aasta I poolel oli reisimine pandeemia tõttu äärmiselt piiratud. Ka suvel, kui vaktsineeritud said juba vabalt reisida, oli taastumine väga aeglane – seda mõjutas muu hulgas see, et paljud polnud veel täielikult vaktsineeritud või olid jätkuvalt ettevaatlikud, mõne riigi puhul ka jätkuvad reisipiirangud (nt Venemaa). Soome ja Venemaa on Eesti põhiturud ning just Venemaad on saatnud reisipiirangud ning Soomet ettevaatlikkus. Praegugi ei tohi Venemaa poolelt üle maismaapiiri tulla Venemaa-poolsete piirangute tõttu, tohib tulla ainult ravireisidele vm eripõhjusega, puhkusereisile mitte. Meie segment on aga just paljuski autoga Peterburist tulijad. Soomlased olid 2021. aasta suvel languses koguni 82% võrreldes aastaga 2019.
  • Välisturismi langus Eestis on võrreldav globaalse tendentsiga: Rahvusvahelise Turismiorganisatsiooni UNWTO andmetel kujunes keskmiseks välisturismi languseks üle ilma 72%. 
  • Ka reisid Lätist ja Leedust vähenesid 2020. aastaga võrreldes, muu hulgas suvekuudel. Kui 2020. aasta suvel turism Lätist ja Leedust kasvas tänu „Balti reisimullile“, siis 2021. aasta suvel said täielikult vaktsineeritud inimesed juba üsna vabalt paljude Euroopa sihtkohtade vahel valida ja Baltikumi sees reisimisel sellist tajutavat eelist enam polnud.
  • Positiivsena võib märkida huvi kasvu kaugematest Euroopa riikidest aasta teisel poolel. Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, väiksed turud Eesti jaoks, ent näitasid madalkuudel novembris ja detsembris paremaid tulemusi kui 2019. Sama jalga on käinud Visit Estonia kriisiturundus – vaadata globaalselt ning digiturundada kohe võimaluse avanedes. Nii turundasime 2021. aastal esmakordselt ka Iisraelis, kui sealt sai tänu eesrindlikule vaktsineeritusele liikuma.

Statistikaameti pressiteade: https://www.stat.ee/et/uudised/majutus-detsember-2021

Täpsemad andmed esitlusena ja Exceli tabelitena:
https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/turismi-arengu-ulevaated
ning interaktiivsel töölaual:
https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/interaktiivne-turismistatistika

Ühe- ja mitmepäevakülastused ning väljamineva ja sissetuleva turismi võrdlus

  • Oluline on märkida, et mitmepäevakülastused mõlemas suunas olid pikemad kui kunagi varem. Nii Eestisse tulnud välismaalaste kui välismaale läinud eestlaste reisi keskmine kestus oli üle 4 öö.
  • Ühepäevakülastused olid languses mõlematpidi, suurem langus oli sissetuleva turismi puhul. See on ka mõistetav, kuna peamine ühepäevakülastuste segment tuleb Eestisse Soomest, mis oli tervikuna tugevas languses. Kui tavaliselt moodustavad ühepäevakülastused külastustest Eestisse ligi 50%, siis mullu 38%.
  • Pandeemia avaldas tervikuna mullu mõju rohkem välismaalaste reisimisele Eestisse kui eestlaste reisimisele välismaale. 

Eesti Panga teade:
https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-koroonakriis-mojutas-2021-aastal-eestimaalaste-valisreise-vahem-kui-valismaalaste-10022022 

Turismitulu

Eesti Panga esialgsetel andmetel kulutasid väliskülastajad Eestis vaid 417 miljonit eurot, mida on 10 miljonit eurot rohkem kui 2020. aastal, kuid tervelt miljard eurot vähem kui rekordilisel 2019. aastal.  Eesti elanikud jätsid välismaale 395 miljonit eurot ehk 800 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal, samas 15 miljonit eurot rohkem kui 2020. aastal. Sama palju kulutasid eestimaalased välismaal 2009. aastal. Täpsemad andmed turismitulu kohta (koos reisitranspordiga) avaldatakse 10. märtsil.

Lühiajalised rendipinnad

  • Lühiajaliste rendipindade pakkumiste arv on läbi kriisi kogu aeg vähenenud. Kui võtta võrdluseks juulikuu, mis on rendipindade tippaeg, siis oli neid 2019. aastal üle 9000, 2021. aasta juulis aga 7600. Pakkumine on valdavalt vähenenud Tallinnas, samas kui teistes maakondades on olnud võrreldes heade aegadega elavnemine.
  • Märkimisväärne on, et samas kui rendipindade arv on vähenenud, on tõusnud kogutulu lühiajalisest rendist: 2019 oli see 56 mln eurot, 2020. aastal langes 38 mln euroni, kuid 2021. aastal tõusis juba 62 mln euroni. Sealjuures oli Tallinna pakkujate kogutulu 2021. aastal 15% väiksem kui 2019, väljaspool Tallinna aga koguni 54% suurem kui 2019.
  • Kuidas seletada tulu kasvu olukorras, kus pindade arv vähenes? Esiteks sellega, et kuna osa lühiajaliste üüripindade pakkujaid lahkus turult ja hakkas välja üürima pikaajaliselt, siis allesjäänud said ilmselt hinda tõsta. Teiseks sellega, varasemast enam ööbiti suurematel üüripindadel. Kuna nende turuosa on siiski umbes viiendik, siis kolmanda põhjusena võib suuremat kogutulu seletada sellega, et kliendid lihtsalt eelistasid varasemast enam ööbida privaatselt üüripinnal ja mitte majutusettevõttes.
  • Broneeritud ööde arvu kasv tuleneb osaliselt sellest, et keskmine viibimise kestus on alates 2020. aasta sügisest olnud tunduvalt pikem kui varem. See võib viidata, et klientide hulgas võis olla rohkem neid, kes kasutasid üüripindu hädavajalikul või ebatüüpilisel põhjusel.
  • Kogu 2021. aasta I poole moodustasid Eesti elanikud üle 60% klientidest. Alates augustist hakkas elavnema välisturism, sh ka kaugemalt kui naaberriikidest. 2021. aasta augustist detsembrini moodustasid Eesti elanikud 1/3 klientidest.

Lähemalt lühiajaliste üüripindade pakkumine ja nõudlus Eestis 2019-2021

Eesti helide viktoriin | Puhka Eestis