Allikas: CP Creatives
29. mai 2023
EASi ja KredExi turismijuhi Rainer Aaviku arvamuslugu Saaremaa Teatajas
Pole kahtlust, et turism on mängus tagasi. Kõigis Euroopa riikides on taastumist vedanud tugev siseturism. Sama toimub kogu Eestis ja ka Saaremaal. Mullu ületasid siseturistide ööbimised Saaremaal kriisieelset taset 13% ning ka selle aasta kolmel esimesel kuul kokku andsid siseturistid Saare maakonda tehtud reiside rekordi. Välisturistide ööbimised Saaremaal jäid esimeses kvartalis veel veerandi võrra kriisieelsest tasemest maha, kuid sellele ei tasu üleliia keskenduda - turisminumbrid on olnud viimastel aastatel väga hüplikud ning põhihooaeg alles tulemas.
Kuidas paistab Saaremaa turismiarenduse ja -turunduse vaates? Eestlasele ihaldatud suvine kadakate- ja jaanipäevamaa, aasta läbi spaaremaa. Kõik see, mis kodus nii armas ja tuttav, välisturunduses automaatselt ei tööta ning tuleb otsida õiget käiku ja värskeid lahendusi.
Saarlased on suurepäraselt mõistnud turismi kui emotsioonide ja sümbolite äri, sidudes hiljuti kõik külalistele huvipakkuvad ettevõtmised viikingiaasta egiidi alla. Ajalooline leid osati suurepäraselt välja mängida kogu Eestis ja põnevalt ka meie lähiturgudele.
Viikingite näitus on plaanis saata ka piiri taha, mis oleks silmapaistev saavutus, arvestades, et Eesti muuseumide näitused käivad harva välismaal. Viikingite aare oli õnnelik avastus, millest saarlased on osanud suurepäraselt võtta viimast telesarjani välja. Ent aardeid tuleb maapõuest välja harva - seda energiat ja osavust, millega saarlased ühiselt oma kodu tuntumaks tegid, ei maksa panna järgmise leiu ootele. Nüüd, mil hoog sees ja olemas tõestus, milleks ollakse ühiselt suutelised, on hea võimalus seda laiendada. Siin tuleb appi sihtkohtade tegevusmudeli muutus.
Kes muudavad mudelit? Mitte riik, vaid tegelikult külastajad, keda inspireerib tänapäeval kohale tulema eeskätt tasemel digiturundus. Seepärast oli esimene samm suunata riikliku turismiarenduse kaudu üle Eesti ressurssi piirkondade diginähtavuse suurendamiseks. Nüüd oleme koos asunud järgmise sammu juurde, milleks on ühine tegutsemine laiemate piirkondade kaupa. Selleks, et mitte energiat killustada või üksteise töid dubleerida.
Saaremaal tähendab see, et turismiarenduse horisont ei piirdu kohaliku rannaga, vaid ulatub üle mere Hiiumaale. Saare ja Hiiu turismiarendajad ei aja enam kitsalt kumbki oma saare asja, vaid on jõud ühendanud ja vaatavad ühes suunas. Eestlane on teadagi vastu kõiksugustele ühendamistele ning võib tekkida kiuslik küsimus, kas saarlaste-hiidlaste muhedad naljad teineteise aadressil on siis edaspidi keelatud. Ei sugugi, need on endiselt suur rikkus. Kuid mida kaugemale soovitakse välja paista, seda tugevamad värvid peavad olema ja seda vähem on kohta peenel vahetegemisel - või muidu kaotavad kõik.
Kuigi kriisiaastad on turismitulu regioonides kõvasti kergitanud, on see tulnud tugeva siseturismi arvelt. Välisturismi numbrid hoiavad siiski suuremate linnade poole: Tallinna osatähtsus välisturistide ööbimiste arvust on umbes 65%, Pärnul 12%, Tartul 6% ning kõigil ülejäänud piirkondadel kokku vaid 17%. Väiksemate sihtkohtade osatähtsus on püsinud üpris stabiilne, mis näitab, et potentsiaali on palju enamaks ning teistmoodi tulemuste saavutamiseks tuleb ka teisiti tegutseda.
Saaremaal ja Hiiumaal on kummalgi oma esiletoomist vääriv eripära - ent ka palju sarnast, mille edendamine ja rõhutamine kannab sõnumi kaugemale. Näiteks on kõigile lääneranniku saartele eriomane pikk ja pehme sügis, siinsete saarte september on mandri august. See tähendab, et saarte turismiettevõtjad ei pea osalema ülitihedas konkurentsis suviste piiratud nädalavahetuste pärast, vaid saavad oma pakkumist ajastada perioodile, kui mujal juba tegevust kokku tõmmatakse. Seda on Saaremaa ettevõtjad ka suurepäraselt tabanud, korraldades septembris populaarseid üritusi, nagu Saaremaa toidufestival, Kuressaare tänavapiknik, Saaremaa ralli. Neid võiks olla rohkemgi. Järjest suuremaks võib ennustada ka kruiiside ja mööda väikesadamaid seilajate potentsiaali, kui kliima soojenedes otsitakse sihtkohti, kus poleks nii palav.
Elada suurimal saarel on ühtlasi õnnelik saatus, privileeg, aga ka võimalus. Kaugemas tulevikus võiks mõelda ehk ka koostööle, mis hõlmaks peale lähinaabri Hiiumaa teisigi lääneranniku saari. Ühiselt tegutsedes tulevad selgemalt välja nii sarnasused kui ka eripärad, tekivad võimalused ristturunduseks ja uuteks turismitoodeteks. Kuidas teha nii, et külaline ei kihutaks pärast spaasutsakat Kuressaares tagasi mandrile, vaid suunduks järgmisele saarele, kuidas pikendada tema viibimist piirkonnas?
Potentsiaali rakendamine hõlmab terviklikku tegutsemist eri valdkondade turismi- ja transpordiettevõtjate tasemel. Tekitades tugevat lääneranniku saarte turismipakkumist, suurendame lojaalset korduvate külastajate sihtrühma ning kasutame parimal moel Eesti turismi kolme põhiargumenti, milleks on kohalik toit, loodus ja kultuur.
Turismiettevõtjad, teil on Saaremaal iseäranis suur võim. Just turism teeb meie saared kõige ettevõtlustihedamaks keskkonnaks Eestis. Kui lääneranniku saared suudavad tegutseda koordineeritult ja üksteist tugevdades nagu ühe käe sõrmed, kuuleme peagi uutest lugudest, mis paneb kõik massakad üllatuma, kui imeline on see ..meretagune asi".
