Giidina ekskursioonide läbiviimine

Igal sihtkohal ja piirkonnal on välja kujunenud objektid, mida kindlasti külastada, või teemad, millest rääkida. On ju raske ette kujutada Tartu külastust ülikooli mainimata, sama arusaamatu oleks Haapsalu ekskursioon ravimuda ja kuurorti teemata.

Ekskursiooni ettevalmistamisel lähtu 3 aspektist:

1. Kohustuslikud objektid/teemad (must be) – oluline sihtkoha maine võimendamiseks. Need kohad on nagunii reisisoovitustes mainitud, väliskülastajad pildistavad neid kohti ja jagavad pilte oma kodumaal.
2. Soovituslikud teemad/objektid (can be) – tuntud paigad, kuid sina otsustad, kas see mahub programmi või mitte.
3. Valikulised teemad/objektid (might be) – hea võimalus lisada midagi isikupärast, mõni koht, millega sul giidina on eriline seos või mis haakub ekskursioonile valitud teemaga.

Seejärel pane paika ekskursiooni nn kondikava:

• Koosta esialgne ekskursiooni plaan
• Otsi materjalid ja koosta tekst(id)
• Mõtle läbi teksti struktuur ja lugude kasutamine
• Mõtle läbi ajakava
• Tee külastuskohtade valik
• Koosta varuplaan ja kaardista riskid

Sina vastutad ekskursiooni kui terviku eest, et see oleks tähenduslik ja haakuks valitud teemaga (temaatiline, ajastupõhine vms), olles samal ajal külastajatele hariv ja elamuslik.

Iga ekskursioon on giidi looming ja mida isikupärasem, seda nauditavamaks see kujuneb. Kuidas aga koostada head marsruuti?

Hea marsruudi koostamise eelduseks on, et sa giidina tead, milliseid vaatamisväärsusi su piirkonnas võib näidata. Selleks selgita välja kõik võimalikud marsruudile jäävad vaatamisväärsused ja objektid. Arvesta sihtrühma huve ja ajaressurssi ning vali iga kord sobivaimad variandid.

Seejärel koosta isikupärane giiditekst, plaani peatused, objektide vaatlemine ja külastamine. Soovitav on teekond enne läbi käia/sõita – sedasi näed nii liikumisele kui oma giiditeksti edasiandmisele kuluvat aega. Tasub jälgida ka päevakajalist informatsiooni (liikluspiirangud, suursündmused jms).

Koosta endale marsruudimapp, kooskõlasta marsruut tellija olemasolul temaga ja palu tal kokkulepitud päevakava külastajatele eelnevalt laiali saata või tee seda ise. Kui kasutad bussi, saada marsruut ja päevakava ka bussijuhile.

Mõtle läbi kogu terviklik ja loogiline marsruut, arvestades sealjuures sihtgrupi vajadusi ja soove. Näiteks sea kriteeriumiks kohtade ligipääsetavus (kui lähedale pääseb sinna sõiduvahendiga, kas peab ronima mööda treppe või liikuma maastikul vms). Kaalu, kas vaatamisväärsuse külastamine tasub ära, kui selle juurde peab pikalt läbi võsa ja sama palju ka tagasi kõndima. Samuti tuleb meeles pidada, et objekti külastamine ei tohiks häirida kohalike inimeste igapäevaelu.

Loodusobjektide puhul arvesta ka füüsilise koormustaluvusega (prügistamine, tallamine, mürareostus, kaitsealuste liikide häirimine, kehtivad piirangud). Tavaolukorras kasuta ainult olemasolevat taristut (ametlikud teed, jalgrajad, õppe- ja matkarajad jmt), arvestades loodussäästlikkuse ja turistiteeninduse põhimõtteid.

Mõtle ka järgmistele aspektidele:

• Hea vaadeldavus – milline on objekti heakord, kas terve grupp näeb objekti korraga või peavad külalised ükshaaval läbi lukuaugu piiluma.
• Paiknemine lähestikku ja loogilises järjekorras – pole hea gruppi edasi-tagasi jooksutada, lisaks raiskab see aega.
• Objektide hulk – inimese vastuvõtuvõime on piiratud, see ei suuda liiga suurt hulka infot vastu võtta. Kui objekte on plaanitud liiga palju, siis tekib ajanappus ja sellest omakorda kiirustamine. Selle asemel on parem juba midagi välja jätta.
• Sihtgrupi eakohasus – pole mõtet näidata lastele arhitektuurimälestisi, kui neile nende külastamise vahepeal midagi lõbusat ei pakuta.
• Mitmekesisus – eriti ülevaatlikes marsruutides peaks olema nii loodus-, ajaloo- kui ka kultuuriväärtusi ja lihtsalt ilusaid kohti. Ning vastupidi – temaatilise marsruudi puhul jälgi, et see ei osutuks liiga üksluiseks.

Ajakava koosta lähtuvalt marsruudist ja grupi iseärasusest. Aega tuleks plaanida nii ühest kohast teise liikumiseks, huviväärsustega tutvumiseks, söögi- ja puhkepeatusteks kui ka bussi ja sellest välja liikumiseks.

Enne iga ekskursiooni vaata ajakava kindlasti uuesti üle, sest see sõltub rühmast, keda sa vastu võtad. Nt kümneliikmelisel rühmal kulub kõndimiseks, bussist sisse-välja liikumiseks või tualeti külastusteks vähem aega kui 40-liikmelisel grupil. Vanemad või liikumispuudega inimesed liiguvad aeglasemalt kui noored.

Sind aitab ehk teadmine, et inimese keskmine liikumiskiirus on 3–5 km/h, sh vähese ettevalmistusega (lapsed ja eakad) inimestel 3–4 km/h. Bussi sõidukiiruseks arvestatakse keskmiselt 35–40 km/h, pikemate sõitude korral pea nõu bussijuhiga. Peatusi plaani pikematel reisidel vähemalt 3–4 tunni järel, lühematel 2–2,5 tunni järel, kusjuures hommikulauast tõusmise järel võiks esimene peatus olla 1–2 tunni jooksul.

Aega arvesta alati varuga, et võimalikud ootamatused ekskursiooni ei rikuks.

Giidina pead sa olema valmis ootamatusteks, neid esineb alati. Seepärast mõtle alati ka varuprogrammile ja asendustegevustele. Näiteks kui on oodata vihma, vaata, kas peatusi saab teha kohtades, kus rühm saab varju all seista, või tuleb väljas kõndimise asemel rohkem bussis rääkida. Või kui grupp mingil põhjusel hilineb ja ekskursiooniks jääb planeeritust vähem aega või on neil erisoove (vaja kiiresti poes käia), siis mõtle, mida planeeritust välja jätta, et tervikkogemus ei kannataks.

Ka ekskursiooni ajal juhi oma külastajate tähelepanu võimalikele ohuallikatele, tegutse häire- ning eriolukordades operatiivselt vastavalt varem ettevalmistatud riskiplaanile, ning anna esmaabi oma pädevuse piires. Vajadusel kutsu professionaalne abi.

Riskide maandamiseks tasub sul paar päeva enne grupi saabumist kõik kokkulepped, kellaajad, kohtumispaigad, lahtiolekuajad ja teekond üle kontrollida. Kursis tuleb olla ka kultuurikalendriga, et teada, kas mõni üritus piirab külastusala, ning liikluspiirangutega, et teada, kas kõik teed on ekskursiooni ajal läbitavad.

Ekskursioonile minnes pead sa olema natuke nagu Mary Poppins, kelle kotti mahuvad ära kõikvõimalikud asjad! Kindlasti võta kaasa oma nimesilt, reisiprogramm, vajalikud kontaktid (sh bussijuhi telefoninumber), kinnitused/vautšerid/sissepääsuraha (tasuliste külastuste korral, mille eest sina tasuma pead). Samuti laetud akuga mobiiltelefon (miks mitte ka akupank ja laadija) ning ilmastikust sõltuvalt riietusesemed (vihmavari, keep jms).

Lisaks võiks su kotis koha leida piirkonna kaart (saad sellelt bussijuhile või grupile näidata parklate, söögikohtade, WC-de asukohta, samuti ekskursiooni marsruuti, et grupil tekiks ettekujutus, mis neid ees ootab), näidis- ja abimaterjalid, mis ekskursiooni huvitavamaks muudavad (pildid, esemed jms), veepudel ja kurgupastillid või lutsukommid (rääkimisega kipub kurk kuivama või kähedaks minema), plaastrid ja pabertaskurätid (nii enda tarbeks kui vajadusel ka teistele laenamiseks), ning mündivaru, et saaks vajadusel külastajate paberraha lahti vahetada (näiteks tasulise WC tarbeks).

 Ekskursiooni läbiviimisel on giidil vastutusrikas roll – oled samaaegselt ju nii esineja, selgitaja, vahendaja, tõlgendaja kui tõlgi rollis. Hea tava on ekskursioon lühidalt (u 3-5 min) sisse juhatada, alustades enda tutvustamisest ja ekskursiooni teemast ning ajakavast. Maini, kus saab tualetti kasutada või kus tehakse kohvipausid. Viita vaba aja veetmiste võimalustele kas ekskursiooni ajal või järel. Kui tegu on bussiekskursiooniga, tutvusta ka bussijuhti, näita, kus asuvad esmaabivahendid, ning juhi tähelepanu turvavööde kinnitamisele.

Seejärel tutvusta marsruuti, ajakava, ohutusnõudeid ja muud olulist. Jalgrattatuuri korral tutvusta lisaks liikluseeskirju ja üldisi turvalisuse aspekte.

Loo oma grupiga emotsionaalne kontakt: loo positiivne meeleolu, veendu, et kõik püsivad koos ja heatujulisena ning paiguta ennast ja gruppi külastatavate objektide suhtes sobivalt.

Iga ekskursiooni osaks on peatused eri kohtades, ent arvesta, et liiga sagedased peatused väsitavad rühma. Ka peavad peatuskohad olema varem läbi mõeldud. Ära jää ühte koht pidama üle 15 minuti, sest siis inimeste vastuvõtuvõime hajub.

Peatuskoha valikul jälgi, et:

• kogu rühm mahuks ära ega takistaks liiklust;
• objekt, millest räägitakse, oleks hästi vaadeldav;
• poleks häirivaid tegureid (automüra, trimmer, tuul, vihm jne);
• rühma liikmed saaksid valida, kas seista päikese käes või varjus, istuda või seista;
• grupp ei segaks teisi turismigruppe;
• rääkides ei seisaks sa seljaga grupi poole.

Giidi ja rühma paigutus:

• Vali rääkimiseks koht nii, et seisad ise seljaga, aga rühm näoga objekti poole. Soovitavalt nii, et päike on küljelt ja keegi ei pea päikesesse vaatama.
• Jälgi, et rühma liikmed ei jää su selja taha ja jutt on kõigile kuuldav.
• Alusta rääkimist siis, kui ka viimased külalised on kohale jõudnud. Ent kui on näha, et mõni grupiliige pole kuulamast huvitatud, võid alustada ka teda ootamata.
• Objektist rääkides ära pööra end näoga objekti poole, vaid näita käega.

Giidina vahendad sa tasakaalustatud ja mõtestatud giiditeksti, arvestad sihtrühmaga ning kasutad tutvustatava keskkonna ja faktide näitlikustamiseks eri metoodikaid ja vahendeid: kuulmis-, nägemis-, kompimismeelt, heli- ja videotehnikat.

Piirkonna ja objektide tutvustamisel kasuta nii ajaloolist kui päevakajalist infot. Samal ajal jälgi külastajate reaktsioone, nii saad vajadusel oma teksti ja loovestmist kohandada vastavalt hetkeolukorrale.

Rääkides arvesta inimeste vastuvõtuvõimega – jutt ei tohi muutuda tüütult pikaks. Vahel on grupis inimesi, kes mõnest teemast-kohast rohkem teavad. Lase neil oma lugu täiendada, tänades neid selle eest.

Ekskursioonil on konkreetne algus ja lõpp. Tee ekskursiooni lõppedes kokkuvõte koos veedetud ajast, küsi külalistelt tagasisidet ja lõpeta kontakt grupiga positiivselt, andes vajadusel soovitusi vaba aja veetmiseks.

Bussiekskursioon on jalgsiekskursiooniga võrreldes dünaamilisem, kompaktsem ja kontsentreeritum. See nõuab teistsugust ettevalmistust, kus määravaks on aeg, vahemaad ja tutvustatavate objektide valik.

Bussiekskursiooni ajal ei tohi karta ka kõnepause, sest inimesed vajavad aega oma mõtete kogumiseks.

Olulisemad märksõnad:

• Räägi sellest, mis parasjagu näha on, jälgides, et grupil oleks nägemine ja kuulamine sünkroonis.
• Kasuta objekte tutvustades võimalusel kolmekordse viitamise põhimõtet: hakkame saabuma, varsti tuleb, nüüd vaadake.
• Objektile osutades kasuta kirjeldavat keelt (roheline hoone, monument ringtee keskel jne).
• Bussiekskursiooni õnnestumise eeldus on hea koostöö bussijuhiga. Seetõttu räägi kohe alguses bussijuhiga oma plaanid läbi – milliseid marsruute pidi tahaksid sõita, kus peatuda, kus sõidukiirust aeglustada jne.

Bussis on su töövahendiks mikrofon. Enne ekskursiooni algust kontrolli mikrofoni töökorras olekut, tundlikkust ning testi helitugevust.

• Mikrofoni rääkides hoia lõug ja pea normaalses asendis, ära lase kehal kössi vajuda; pead liigutades liiguta kaasa ka mikrofoni, et hääl kaduma ei läheks.
• Räägi mikrofoni tavalise tugevusega normaalse häälega ning hinda nina, mitte suu kaudu (mikrofon võimendab kõikvõimalikke puhisemisi).
• Häälda sõnu selgelt.
• Kui keegi grupist esitab küsimuse, siis korda küsimust ja vasta mikrofonis. Sõidu ajal juhenda bussijuhti käemärkidega või lülita bussijuhiga rääkides mikrofon välja.
• Mikrofoniga kõnelemise ajal ära hoia suus kommi või närimiskummi.
• Lülita mikrofon alati välja, kui sa parasjagu ei räägi giiditeksti.

Su grupis võib olla eri liikumiskiirusega inimesi. Seepärast vali sobilik käimistempo – kui „saba" venib liiga pikaks, tuleb tempot aeglustada.

• Ole tähelepanelik pööramistel, et osale grupist see märkamata ei jääks ja nad ära ei eksiks
• Pööra tähelepanu ohutusele, hoiata astmete, aukude, puujuurte, libeduse jms eest.
• Väldi rääkimist kõndides, sest seljataha pole su häält kosta. Ära kõnni ka selg ees rühmale rääkides, sest siis on grupi tähelepanu sellel, kas jooksed mõne takistuse otsa, mitte su jutul.
• Räägi objektide juures. Liikumisel ühest punktist teise suhtle vajadusel rühma liikmetega, kes selleks soovi avaldavad, vältides samas üksikute rühmaliikmete eelistamist suhtlemisel.
• Kui liikumise ajal keegi grupiliikmetest küsib midagi, mis võiks teisigi huvitada, jaga sama infot järgmises peatuses kogu rühmale.

Rattaga sõidetakse meelsasti sellepärast, et see on keskkonnasõbralik, võimaldab sportlikumat liikumist ning saab rohkem näha kui jalgsi või bussiga liikudes. Ekskursiooni ette valmistades mõtle läbi, kas grupp saab seista rataste vahetus läheduses või tuleb natuke maad kõndida. Sellest sõltub, kas rattad panna lukku ja väärtasjad rattakotist kaasa võtta või mitte.

Jalgrattagrupiga liikumisel:

• külastajad vastutavad sõiduoskuse eest, sina tuleta meelde liikluskultuuri ja -eeskirju;
• giid sõidab alati grupi ees;
• kui pole teist abilist, siis palu grupist kellelgi sõita rivi lõpus
• pööretel, ristmikel, peatumistel kasuta käemärke
• tee ületamisel tuleb gruppi järele oodata
• tea, et rattaga liikumine sobib ka erinevate terviseprobleemidega inimestele
• väldi spontaanseid seisakuid, sest need eeldavad pidurdamist ja rattalt maha tulemist

Tagasiside küsimine on ainus viis teada saada, kuidas külastajatele su pakutud teenus meeldis, milliseid tähelepanekuid või ettepanekuid neil on. Tagasiside küsimisel tuleb külastajale anda võimalus esitada seda kas suuliselt, kirjalikult või digitaalselt.

Pärast ekskursiooni on kasulik teha märkmeid ning analüüsida, kuidas sul giidina läks:

• kas algne plaan ja materjali maht olid vastavuses, kas midagi ununes,
• kas püsisid ajagraafikus,
• millised olid kitsaskohad, kuidas probleemid lahenesid,
• milliseid tähelepanekuid tegid grupi ja külastatud objektide kohta.

Koosta kokkuvõte ja anna tellija olemasolul ka talle tagasisidet.