public.homepage.logo
River flowsAllikas: Kaupo Kalda

Kestlike sihtkohtade edulood 2023

Lood kõnelevad uuendusmeelsusest, kogukonna jõust ja keskkonnaarmastusest
Imbi Lepik-Martinson

Imbi Lepik-Martinson

imbi.martinson@eas.ee

Rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (Rohelised Sihtkohad) avalikustas paigad üle maailma, mis valiti kestlike sihtkohtade TOP100 nimekirja. Eestist pääsesid sinna kõik taotluse esitanud sihtkohad: Hiiumaa, Saaremaa, Lahemaa, Järvamaa, Tartu, Pärnumaa ja Rakvere.

EASi ja KredExi ühendasutuse turismiosakonna kvaliteedikoordinaatori Imbi Lepik-Martinsoni sõnul on kestlik turism väga kompleksne teema, hõlmates tegevusi ja valdkondi, mida alati ei pruugita osata kestlikkusega seostada. „Oleme kestlikkuse all harjunud mõtlema ennekõike loodushoidu ja kliimakriisiga tegelemist, ent kestlikus turismis peetakse ka kogukonna kaasatust ja heaolu samavõrd olulisteks," selgitab Lepik-Martinson. „Jätkusuutliku turismi mitmekülgsust peegeldab hästi TOP100 lugude konkurss, kus kuues kategoorias konkureerivad väga eriilmelised lood, mis seotud näiteks kultuuri ja traditsioonide kui ka looduse- ja maastikukaitsega. Spekter on lai, aga kõik need lood aitavad esile tuua sihtkoha kestlikke väärtusi ning konkurssiga ärgitatakse sihtkohti oma edulugusid ka külastajatele rääkima."

Pärnumaa 2023. aasta lugu oli Sindi paisu lammutamine ning ala muutmine heaks keskkonnaks nii loodusele kui ka inimestele.
Tori vallas asuva Sindi paisu lammutamine ja seejärel kärestiku rajamine oli üks peamisi osi hiigelprojektist "Pärnu jõestiku elupaikade taastamine", mille põhieesmärgiks oli Pärnu jõe vana hüdroelektrijaama paisu lammutamise teel jõe avamine kalade rändele selle kogu pikkuses. Koos Sindi paisu lammutamise ning juurdepääsuteede ja tehiskärestiku rajamisega loodi head tingimused avaliku ruumi ja rekreatsiooni arendamisele, sh võimaluseks luua aastaringselt avatud veespordi- ja veeturismikeskus koos rahvusvahelistele standarditele vastava puhkealaga.
Pärnumaa lugu

Lahemaa esitas 2023. aastal oma edulooks giidide koolitamise, mida Visit Lahemaa on koos erinevate partneritega nüüdseks juba kolm aastat kohalikele inimestele pakkunud.
Seda võimalust on kasutanud 75 huvilist, nende seas ka Lahemaa giid Ulvi, kes võtab oma kogemuse kokku nii: „Giidikoolitus andis mulle väga palju. Giidiks õppimine muutis ja avardas mu maailmanägemist ning tõi looduse mulle palju lähemale. Koolitus lõppes, aga ma jätkan eneseharimist ning kasutan selleks iga võimalust. Näiteks tuvastan looduses ringi liikudes nutirakenduse abil mulle tundmatuid liike. Olen nii juba selgeks saanud kõik taimed, mis mu kodu ümbruses kasvavad. Ma pean end giidina linnainimeste teejuhiks maal ja looduses. Loodusest rääkimine ja selle näitamine on minu võimalus anda mind ümbritsevale keskkonnale midagi tagasi. See on minu kutsumus."
Lahemaa lugu

Tartu esitas 2023. aastal kestlike sihtkohtade edulugude konkursile uue hingamise saanud sadamaraudtee. Sadamaraudtee kaeti freesipuruga ning muudeti 2022. aastal 2,5 kilomeetri pikkuseks jalakäija- ja rattasõbralikuks kergliiklusteeks. Juurde lisati valgustust, rajati teelaiendused koos pinkide ja prügikastidega, paigaldati truubid vee äravooluks ning lahendati autoteega ristumiskohad. Lähiaastatel arendatakse ala edasi rohekoridori ja lineaarpargina. Tänaseks on sadamaraudtee oluline osa nii linna rohe- kui rattateede võrgustikust.
Tartu lugu

Järvamaa 2023. a edulugu kõneleb Türil toimetavast kogukonnakeskusest Konna maja.
Kogukonnaseltsi jõul ärkas 150-aastane lagunemisele määratud hoonest säästva renoveerimise põhimõtteid arvestades uuele elule kogukonna kokkusaamiskohana. Lisaks sellele on Konna maja paik, kus on tegevuseks ruumid leidnud kohalikud käsitöömeistrid. Konna maja on olnud ka kaks festivali - kestlikust toimimisest kõnelev Rohevest ning pärimustoidu ja -elustiiliga Retrovest. Mullu liitus kogukonnamajaga kohvik-resto Ajatu.
Järvamaa lugu

Hiiumaa 2023. a edulugu räägib sellest, kuidas saare külastajatele loodi võimalus lihtsalt ja vastutustundlikult ära anda reisimise ajal tekkinud prügi nõnda, et see ei koorma kaupluste ega teiste asutuste prügikonteinereid. Hiiumaa vallavalitsus leidis selleks koostöös kohaliku ettevõtte ja turismiasjalistega nutika lahenduse – saare külastajale mõeldud eelmakstud oranžid prügikotid, mille ostuhind sisaldab ka olmeprügi käitlemist. Neid spetsiaalseid prügikotte saab osta kõikidest Hiiumaa kauplustest või juba saarele tulles Hiiumaa praamil. Eelmakstud segaolmejäätmete prügikotid ja ka teised liigiti kogutud jäätmed nagu pakendid, paberi jne saavad turistid viia üle Hiiumaa jäätmete kogumispunktidesse vastavatesse konteineritesse. Hiidlaste jäätmekäitluslahendus hooajalise prügiprobleemi lahendamisel on esimene omataoline Eestis.
Hiiumaa lugu

Rakvere 2023. a kestlik lugu pajatab linna ajaloolise vanalinna tuiksoone – Pika tänava – ümbersünnist, mis muutus rekonstrueerimise tulemusena ligikaudu 700 meetri ulatuses tänapäevaseks promenaadiks, kus on vähendatud liikluskoormust ning pööratud tähelepanu jalakäija mugavusele.
Loodi atraktiivne ja kaasaegne jalakäijasõbralik ühenduslüli Rakvere keskväljaku ja vallimäe vahele, väärtustades ajaloolise vanalinna peatänavat ja luues eeldused investeeringute toomiseks piirkonda. Piirkonna atraktiivsuse suurendamine nii ettevõtjate kui külastajate seas aitab omakorda aitab kaasa tööhõive suurenemisele ja linna tulubaasi kasvatamisele.
Rakvere lugu

Saare maakond esitas 2023. a kestlike edulugude konkursile Saaremaa keele.
Saarlased on tuntud oma ö-hääliku ja laulva kõneviisi poolest, aga hästi on teada ka saarlaslik jutustamislaad. Kõike seda Saaremaale iseloomulikku on Visit Saaremaa põiminud Saare maakonnast kõnelevatesse (reklaami- ja turundus)materjalidesse. Tänu sellele torkab Eesti suurim saar üle-eestiliseski sihtkoha turunduses hästi silma, olles julge ja ehtsaarelik.
Saarlased on osanud oma keelt hoida elujõulisena. Saare keel on tugev identiteedikandja, see on uhkuse- ja auasi. Visit Saaremaa on võtnud oma südameasjaks näidata, et murdesõnad, meloodiline intonatsioon ja omasõnalised vasted (näiteks kartuli asemel tuhlis jms) on hindamatu väärtus ning seetõttu innustatakse seda saarlasi ühendavat super-jöudu aktiivselt kasutama.
Saaremaa lugu


Eesti sihtkohad osalevad Green Destinationsi programmis Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastuse toel juba neljandat aastat. TOP100 nimekiri jätkusuutlikest sihtkohtadest. 

Loe lisaks

Imbi Lepik-Martinson

Imbi Lepik-Martinson

imbi.martinson@eas.ee