public.homepage.logo
Visit EstoniaAllikas: Märten Vaher

Kestliku turismi uuring

Aitab mõista, milline on Eesti turismisektori roheteadlikkus ning toob välja takistused ja väljakutsed, mis mõjutavad kestlike põhimõtete rakendamist.

Imbi Lepik-Martinson

kestlikkuse teemajuht

2023. a valminud uuring "Üleminek kestlikule turismile Eestis: hetkeolukord, eeldused, mõju ja investeeringu- ning toetusvajadused turismisektorile" annab lähtealuse kestliku turismi tegevuste kavandamisele. 

Kuidas uuring valmis?

  • Uuringu korraldas Visit Estonia koostöös MKM ja ettevõttega HAAP Consulting.
  • Oma panuse andis ühtekokku 550 Eesti turismiettevõtet, kelle peamine tegevusala on kas majutus, toitlustus, aktiivse ja looduspuhkuse korraldamine või muuseumide, teemaparkide ja külastuskeskuste tegevus.
  • Lisaks toimusid mitmed fookusgrupi intervjuud nii erialaliitude kui poliitikakujundajatega.
  • Korraldati arutelupäevi, kus otsiti ja pakuti välja lahendusi, võimalusi ja tegevussuundi kestliku turismi toetamiseks. 

Vaata kestliku turismi uuringu lõpptulemuste tutvustust ja soovitusi, mis aitavad edendada kestlikkust nii väike- ja maapiirkonna ettevõtetes kui ka suuremates rahvusvahelistes ettevõtetes. 

Turismiettevõtted on oma tegevustes kestlikumad, kui ise arvata oskavad

Turismiosakonna kestlikkuse teemajuht Imbi Lepik-Martinson tõi kõige olulisema järeldusena välja: „Turismiettevõtted on mõistnud, et kestlik tegutsemine on vajalik ning enam ei küsita miks, vaid tahetakse teada kuidas?"

Uuringust selgus, et:

  • Eesti turismisektoris pole ühtset arusaama kestliku turismi kohta ning seetõttu reklaamitakse seda ka klientidele vähe ja ebaühtlaselt.
  • Turismiettevõtjad seostavad kestlikkust ennekõike otseselt keskkonnaga ega oska näha selle laiemat ühiskondlikku mõõdet.
  • Levinud on arvamus, et kestlikkus hõlmab peamiselt roheteemasid nagu loodusressursside säästmine, jäätmete sorteerimine, loodushoid ja energiatõhusus.
  • Pigem on uus teadmine, et kestlikkuse alla kuuluvad ka sotsiaalse mõjuga tegevused, nagu kogukonna kaasamine ja kultuuripärandi hoidmine turismiteenust pakkudes.
  • Teadlikkus kestlikkusest on parem rahvusvaheliste partneritega või rahvusvahelistesse gruppidesse kuuluvates turismiettevõtetes kui neil, kes toimetavad kitsalt Eesti turul ja vaid kohalike koostööpartneritega.
  • Senisest veelgi kestlikumalt tegutsemast takistab ettevõtteid tööjõu-, aja- ja rahapuudus ning ebakindel majanduspoliitiline olukord.
  • Pikemas perspektiivis on vajalik panna paika kestlikkuse eesmärgid ja suunised turismisektorile, võttes arvesse  mõjukohti nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka majandusele.
Elektrirattaga turistid vaatavad kaarti

Allikas: Renee Altrov

Lisainfo ja küsimused

Imbi Lepik-Martinson
kestlikkuse teemajuht
imbi.martinson@eas.ee

Imbi Lepik-Martinson

kestlikkuse teemajuht