Võluvad väikesaared

Allikas: Magnus Heinmets

Võluvad väikesaared

Eesti on saarte poolest rikas – on ju meil 2222 meresaart, millele lisaks veel väiksemad laiud ning 133 saart siseveekogudes. Igalt neist võib leida oma kordumatut kultuurilugu, puutumatut loodust ning meeldejäävaid elamusi. Eesti väikesaared võluvad oma eripäraga, just saarte eraldatusest tulenevate ainuomaste olude ja tingimustega. Värske puhas mereõhk, linnuhääled, kohalikud hõrgutised ja elamuslikud kultuurisündmused moodustavad kokku unustamatu puhkuse.

Neli suuremat saart: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ning Vormsi on hästi tuntud ja teatud, täna võtame jutuks pisemad saared, mida avastada ning kus meeldivalt aega viita.

1. Väike-Pakri ja Suur-Pakri

Rannikut mööda pealinnast lääne poole liikudes jõuame Pakri saarteni. Pakri saari on kaks: Suur-Pakri ja Väike-Pakri, leiame need Paldiski linna lähedalt. Nõukogude ajal olid mõlemad saared täielikult militariseeritud, tänapäeval on need tänu mitmekesisele looduskooslusele kaitse all.

Saartel ei ole liivaranda, kaldad on paesed, nende kõrgus Suur-Pakril ulatub kuni 8 meetrini, Väike-Pakril kuni 16 meetrini. Rohkesti leidub rändrahne ning lubjarikas allikasoo, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Mõlemal saarel on olemas matkarajad. Võta ette mõnus jalgsimatk Väike-Pakri saarele või meresafari ümber mõlema saare!

Regulaarne ühendus saartega puudub, kuid kaatrisõidu kiirkaatriga Arabella saab ette tellida algusega Kurkse sadamast. Vahemaa mandrilt randumiskohani on 4 km, mis läbitakse umbes 15 minutiga. Saartega tutvumiseks on võimalik kasutada giidi abi, tellida väikebussitransfeer Kurkse sadamasse, seikluslike ürituste läbiviimine ning toitlustamine. Saartel puudub püsielekter.

2. Abruka

Abruka saare leiab Liivi lahest Saaremaa lõunaranniku lähistelt. Siinsed unustamatud merevaated, liigirikas ürgse ilmega mets ja mõnusalt rahulik saarekultuur sobivad hästi inimesele, kes otsib rahu ja vaikust. Saarel on üle 200 aasta vanune pärnamets, mida arvestades koos seeneniidistikuga, peetakse maailma liigirikkaimaks. Salapära ja müstilisust lisavad võimsad sõnajalad ning siinsetel niitudel kasvab kümmekond liiki kauneid kaitsealuseid orhideesid. Loodusrajad kutsuvad matkama, vaatetornist saab jälgida veelindude tegemisi. Lõkkekohad ja telkimisvõimaluse leiab saare turismitalude juurest ja sadamast.

Väikelaev Abro viib reisijad Abrukale Saaremaalt Roomassaare sadamast, kust on saarele ainult 5 km. Jäävabal ajal on Kuressaare ja Abruka vahel ka regulaarne paadiühendus.

Prangli

Foto: Kadi-Liis Koppel

3. Prangli

Tallinna lähistel asuv Prangli saar jääb meelde mitmekesise looduse ning vahelduvate maastikega. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, kus leidub kivikülve ja rändrahne. Saare lääneosa on kivine, kuid ida- ja kirdeosa liivase pinnasega.

Võta ette päevareis Prangli saarele, külasta ühte Eesti väiksematest puukirikutest või tee saare tuur hoopis digigiidiga. Saarele saab liinilaevaga Wrangö, mis väljub Leppneeme sadamast.

Vaade Aegnalt Tallinnale

Foto: Visit Estonia

4. Aegna

Rändrahnude saar Aegna asub päris Tallinna külje all ning kuulub pealinna koosseisu. Siinse looduse muudab eriliseks suur rändrahnude hulk, millest vägevamad on lausa hiidrahnude mõõtu. Aegnal on 3 korralikult tähistatud matkarada, mõnus liivarand, hulgaliselt militaarrajatisi ning suur osa saarest on kaetud metsaga ja kuulub looduskaitse alla. Liivaranna lähistel asub maagiline kivilabürint, mille tekkeajaks arvatakse 12.-15. sajandit ja rajajateks rannarootslasi.

Aegnale saab regulaarliiniga sõita Tallinna Kalasadamast maist kuni oktoobrini. Aga saarele saab kiirelt ka kaatriga Piritalt või kiirkaatriga Rohuneeme sadamast.

Unistuste saar - Viirelaid

Foto: Priit Villemson

5. Viirelaid

Kui on üks koht, kus aeg peatub, siis on see madal ja tasane Viirelaid. Saareke asub Muhu külje all Suures väinas. Paika iseloomustavad tuulest räsitud kadakad, rahu ja vaikus, merevaade 360 kraadi. Viirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, saart on esmakordselt mainitud juba aastal 1556. Viirelaiu tuletorn, mis paikneb saare kirdeosas, on teadaolevalt Eesti vanim metalltuletorn.

Viirelaiule saab kaatriga Virtsust või Kuivastust, vahemaa on 5,5 km ja aega kulub umbes 10-15 minutit. Viirelaiu saare puhkekompleks mahutab suvel kuni 90 inimest ja talvel kuni 30 inimest.

6. Tondisaar

Tondisaar on saareke Võrtsjärve lõunapoolses osas, kaldast umbes 3 km kaugusel. Rahvasuu pajatab, et sinna olevat saadetud ohvrikohtadest välja aetud tondid, vaimud ja muud pahalased, sellest ka saare nimi.  Eelmise sajandi algul oli Tondisaar populaarne puhke- ja peokoht.

Praegu on väike saar asustamata, kuid seal pesitseb hulgaliselt linde, seetõttu tuleb vältida saare külastamist pesitsusajal. Saarel on linnuvaatlustorn ja puhkekoht koos lõkkeplatsi ja grillimisvõimalusega.
Võrtsjärvel teeb huvireise ühemastiline kalepurjekas Paula.

7. Osmussaar

Osmussaar on Eesti suuruselt neljateistkümnes saar. Metsa saarel eriti ei ole, kuid siit leiab palju kadakaid. Taimede poolest on saar üsna liigirikas, nende seas kohtab ka mitmeid haruldusi. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. Nende kaitseks on loodud Osmussaare maastikukaitseala.

Võta ette avastusretk ja matka läbi terve saar – avasta saare looduslikud vaatamisväärsused, põnevad militaarobjektid, vana kabeli vare koos kalmistuga, kellatorn. Saarel asub 9 km pikkune tähistatud ja lõkkekohtadega varustatud RMK matkarada.
Pankrannikul saare loodetipus kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mida on võimalik külastada.

Osmussaarele saab Dirhami sadamast väikelaevaga Arabella või paadiga, millega kohalejõudmiseks kulub 20-30 minutit.

8. Manilaid

Manilaid (ka Manija) asub Liivi lahe põhjaosas, Tõstamaa poolsaarest lõunas. Saare lähim kaugus mandrist on kõigest 800 meetrit. Tuultele avatud väikesaare võlu on rahu ja inimtühjus, rannikulindude hõiked ja omasoodu kulgemine. Saarel on haruldaste taimede ja lindude kasvu- ja pesitsusalad ning hääbumisohus kõrede elupaik, saart katab maastikukaitseala.

Manija saarekeskuses asub kohalik muuseum, mere piiril saare edelatipus trotsib tuuli 8 meetri kõrgune tulepaak ehk tuletorn.

Saarele pääseb regulaarselt sõitvate veesõidukitega: Praam Kihnu Virve käib kolm korda nädalas, igapäevaselt aga pisem liinilaev Manija Mann.

Viimati muudetud: 25.08.2020

Teema: Saared, Kultuur ja Ajalugu, Aktiivne puhkus, Loodus