Tuur kuulsate kirjanike radadel

Allikas: Stina Kase

Tuur kuulsate kirjanike radadel

Eestis on olnud väga palju häid kirjanikke, kes turgutanud ja äratanud meie rahvuslikku vaimsust, andnud meile unustamatud tegelaskujud ja loonud teoseid, mis on siiani meie identiteedi alustalaks. Nende austamiseks ja meelespidamiseks on mitmed kirjanikud saanud omanimelise muuseumi, mis asub kas nende sünnipaigas või muus tähtsas kohas, mis autori käekirja mõjutas ja inspiratsiooni andis. Miks minna üldse kirjaniku muuseumisse? Arvan, et see annab paremini aimu, millistes tingimustes toona inimene töötas, milline elu teda ümbritses ja kuidas ta küll leidis motivatsiooni, et panna kirja midagi nii olulist, mis ka aastakümneid või lausa sadu endiselt inimesi kõnetab.

Läheme tuurile ja vaatame üle, kus asuvad Eesti kuulsaimate kirjanike muuseumid, mälestusmärgid või teemapargid.

Kirjanike muuseumid

Kui keegi kirjutab hästi ja nii olulistel teemadel, et ta selle eest omanimelise muuseumi saab, on see suur asi. Need Eesti kirjanduse suurkujud on oma teostega mõjutanud eestlaste identiteeti ja kultuuri, andnud mingisuguse standardi või pidejoone, millega siiani enda olemust mõtestame ja võrdleme.

Nelja tähtsa autori muuseumid asuvad Tallinnas: Kadriorus on nii Eduard Vilde kui ka A. H. Tammsaare muuseum. Tammsaare elas Kadriorus viimased 8 aastat oma elust. Tallinna Kirjanduskeskuse teisel korrusel asub kirjaniku viietoaline korter, mis on sisustatud algupärasel kujul. Just seal kirjutas Tammsaare oma 1930. aastate kõrgperioodi loomingu.

Kas teadsid, et Tammsaare puhul on tegemist enim tõlgitud Eesti autoriga – tema loomingut leiab lausa 28 erinevas keeles. Samuti on tema puhul tegemist esimese eestlasega, kellele püstitati ausammas juba tema eluajal. Ehkki linn, eriti Kadrioru kant mõjutas Tammsaare loomingut suurel määral, on tema teoste peamine tegevuskoht maal. Tema sünnikodus Vargamäel asub samuti temale pühendatud muuseum.

Vargamäel olevad ekskursioonid, programmid ja mängud viivad tagasi 19. sajandisse, näitavad hästi tolle aja eluolu ja mõtisklevad Tammsaare loomingu üle. Saad justkui ise astuda sisse raamatu "Tõde ja õiguse" tegevustikku.


Tammsaare muuseum Kadriorus

Funktsionalismi stiilis ehitatud majas on säilinud kirjaniku askeetlik töötuba ja ruum külaliste vastuvõtmiseks, kus jaanuaris 1937 kolleegid kirjanikku tema sünnipäeva puhul õnnitlesid

Pilt: Anton Hansen Tammsaare korter-muuseum

Eduard Vilde jälg kirjanduse- ja kultuuriloos on samuti väga sügav. Tema sõnu usaldati. Kusjuures ta oli paljude žanrite n-ö maaletooja: ta pani aluse krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjandusele, samuti teatri- ja kirjanduskriitikale. Kas teadsid, et "Mahtra sõda" oli Eesti esimene ajalooline romaan, mis on siiani üks rahvusidentiteedi alustekste. Vilde on enim kirjutanud eesti autor.

Vilde muuseum Kadriorus annab täieliku ülevaate kirjaniku elust ja loomingust. Kusjuures hoones on säilinud mitmed algsed siseuksed, kahhelahjud, balustraadidega puutrepp jms. Terviklikult säilinud 1920. aastate interjöör annab ilmeka sissevaate Eesti 20. sajandi ühe menukama ja mõjukama kirjaniku isikliku maailma ja ajastusse. Muuseumi 2. korrusel tegutseb Kastellaanimaja galerii.

Marie Underi ja Friedebert Tuglase muuseumid asuvad Kirjanduskeskuses Nõmmel. Selle hoone ehitas kirjanikepaar Artur Adson ja Marie Under 1933. aastal. Hiljem elasid sealt Friedebert ja Elo Tuglas. Kas teadsid, et Under töötas esialgu lapsehoidjana. Tema tõeline luuletajaanne sai hoo sisse kooselus Artur Adsoniga, kel oli suur roll Under kujundamisel ja suunamisel. Teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Kas oled kuulnud Tuglase pagulasaastatest? Ta oli poliitiline pagulane, kes elas mõni aeg Eestist eemal Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Need aastad õpetasid teda tundma teiste riikide kultuurielu – tal oli väljapaistev kirjandus- ja kultuurialane eruditsioon. Eestisse naastes sai siin temast kultuurielu juhtivamaid isiksusi. Tuglase romaan "Väike Illimar" (1937) kõneleb tema lapsepõlvest Ahjal. Kusjuures ka tema naine kirjutas oma elust ennesõjaaegses Tartus kui ka Nõmmel pärast sõda. Tule vaata Underi ja Tuglase muuseumimaja üle ja mõistad võibolla märksa paremini, mismoodi toonane elu seal välja nägi ja mis nende loomingut mõjutas.

Oma muuseum on ka Oskar Lutsul: nii Tartus kui Palamusel saad ülevaate Lutsu lapsepõlvest, kooliajast kui ka täiskasvanueast. Seal on "Kevade" filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub värskelt valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade" filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.

Tartu maakonnas Rupsi külas asub aga Juhan Liivi muuseum, mis tutvustab luuletaja Juhan Liivi ja ümbruskonna ajalugu. Liivide kodutalu loob ettekujutuse eesti talurahva elust 19.-20. saj. vahetusel. Püsinäitus "Oleksin ma luuletaja" avab Juhan Liivi elu ja loomingut, vaatleb ühe üle aegade armastatuma luuletaja kohta eestlaste teadvuses ja murrab temaga seotud müüte. Loominguga saab lähemalt tutvuda heli ja video vahendusel. Näitus "Kodavere - hää mürakas kihelkonda" tutvustab piirkonna minevikku ja eri kultuure: kodavere murrakut, vadja pärandit, vanausulisi ja baltisaksa aadlikke.


Kas teadsid, et pea iga eestlane teab peast mõnd Juhan Liivi luuletust või tsitaati, isegi siis, kui ei oska luua seost Liiviga. Huvitav legend on ka see, et ta andvat oma ainsa kuue Estonia teatri ehituseks.

Mainimata ei saa jätte ka Fr. R. Kreutzwaldi, kelle muuseum asub Lõuna-Eestis. Võru linna ühes vanimas majas asuvas muuseumis, saab tutvuda Võru linnaarsti ja Eesti rahvuseepose Kalevipoeg koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja loominguga. Kreutzwaldi elumajas on emotsionaalne interjöör-ekspositsioon, kõrvalhoones sisukas kirjanduslik väljapanek, aidas tutvustatakse Kreutzwaldi teoseid, nende kordustrükke, tõlkeid. Kompleksi kuuluvad veel aed, ait-tõllakuur ning tohtrihärra suitsusaun.

Kirjanike muuseumituuri viimane peatus on Pärnus, kus asub Koidula muuseum. Johann Voldemar Jannseni (1819-1890) ja Lydia Koidula (1843-1886) – endises kodus tutvustatakse püsiekspositsiooni vahendusel nende elu ja tegevust Eesti ärkamisaja kontekstis. Maja on kultuuriloolise tähtsusega ka kui maarahva kool ja nädalalehe Perno Postimees toimetus.
Püsinäitust täiendab ajutiste näituste saal, kus saab vaadata Koidula lavastuste ja telesaadete retrospektiivi, osaleda muuseumitundides ja lugeda ajalehti Postimees ning Pärnu Postimees.Koidula muuseumimaja juurde kuulub maja taga paiknev värskelt renoveeritud aed, kus punased mungakivist kõnniteed viivad vabaõhulavani.


Lydia Koidula muuseum Pärnus

Pilt: Marie Rosalie Hanni

Autorid, kelle loomingu põhjal sündisid teemapargid

Pokumaa

Edgar Valter oli eelkõige kunstnik ja karikaturist – ta on raamatuid illustreerides andnud meeldejäävad välimused nii Krõllile, naksitrallidele, Sipsikule kui ka Kunksmoorile. Tema esimene enda kirjutatud ja samas ka joonistatud lasteraamat oli Pokuraamat, mis ilmus aastal 1994. Nukitsa konkursil saavutas see raamat esimese koha. Pärast seda ilmusid ka "Pokuaabits" ja "Pokulood". Võrumaal Urvastes asub Pokumaa teemapark, mis on loodud Valteri raamatu nimitegelaste ainetel. Pokude looduslikud prototüübid on tarnamättad.

Pokude maailma juhatab külastajaid välimuselt kaksikpokut meenutav külastuskeskus Pokukoda, mis pakub üllatusi omapäraste treppide, käikude ja sisekujundusdetailide näol. Pokukojas saab näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, tutvuda tema loominguga ja ise pokusid meisterdada. Õpperadadel saab loodust tundma õppida, külakiigel kiikuda ja osaleda erinevates töötubades.


Pokumaa teemapark toob lapsed loodusesse

Pilt: Pokumaa

Lottemaa

Pärnumaal on üks põnev koht, kus saavad kokku muinasjutulisus ning reaalsus, kus kaob ajataju ning suunurgad on kui võluväel vaid ülespoole. See on koht, mis tõmbab magnetina nii suuri kui väikseid. See koht on LOTTEMAA. Lotte tegelase lõi Andrus Kivirähk – Eesti üks tuntumaid ja enimtõlgitud kirjanikke, kelle sulest on ilmunud ka üks kirjanduse tüvitekste, "Rehepapp".
Lottemaal ootavad Lotte filmidest, muusikalidest ja raamatutest tuttavas külas sõbralikud jänesed, koerad, kassid, suslikud ja paljud teised. Tegevusi jagub kõigile. Saab lustida Lotte, Bruno ja Albertiga, meisterdada, õppida aiatarkusi, musitseerida, sportida, vaadata lustakaid teatrietendusi, seikluspargis seigelda ning külastada külaelanike kodusid, kus leidub palju põnevaid leiutisi.


Lottemaa on põnev kõigil – nii suurtel kui väikestel

Pilt: Lottemaa

Kilplaste park

Kes on need, kes enne teevad ja alles siis mõtlevad? Loomulikult kilplased, kelle teod lähevad tihtipeale tühja. Need tegelased tõi meieni F. R. Kreutzwald aastal 1857. Esmatrüki pealkiri oli "Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud".

Lastepärase ümberjutustuse on Kilplastele teinud Eno Raud – see ilmus aastatel 1962. ja 2000. Järvamaal asuv Kilplaste küla on temaatiline seikluspark, mille atraktsioonid on seotud kilplaste muistenditega. Seiklemine on soovitatav kilplasest giidi saatel, keda saab tellida kohapeal Kilplaste Kojast või ette helistades. Saad humoorikaid elamusretki, toitlustamist, ruumide renti seminarideks, sünnipäevadeks, firmaüritusteks. Käsitöötoas saab meisterdada. Müügil kilplaste meened ja käsitöö.
Huvitav teada: Fr. R. Kreutzwald tõlkis kilplaste lood saksa keelest ja pani nad elama Uppakallo külla, mis asus varem Peetri kihelkonnas Järvamaal.

Kalevipoja Koda

Kreutzwaldi loodud eepose põhjal on valminud teemapark, mis kannab nime Kalevipoja Koda. See hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja. Muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka disc golfi mängida.

Kalevipoja mänguhoov on suur omapärase aiaga piiratud plats, kuhu on paigutatud Kalevipoja suuruses tööriistad. Siin saab ka pidada ette tellides sünnipäevi. Rahvamajas saab korraldada üritusi. Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse 40-50.

Kirjanikele loodud monumendid

Mitmed Eesti kirjanikud on saanud omale monumendi, mis suurt mõtlejat ja andekat kirjameest esile tõstavad ja austusega meenutavad. Proosakirjaniku ja luuletaja Juhan Smuuli monument asus kunagi Kadrioru pargis, kuid seal sattus see pidevalt vandaalide meelevalda. Aastast 2006 asub see Muhus Koguva külas. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel ja Juhan Smuuli tänav Kuressaares.

Eduard Vilde monument asub Harju tänaval Tallinna Kirjanike Maja vastas. Tammsaarele pühendatud mälestusmärk asub temanimelises pargis Tallinna kesklinnas, mis oli omal ajal Tammsaare meeliskoht inimeste jälgimiseks. Kadrioru pargis on praegu F. R. Kreutzwaldi monument. Eesti ärkamisaja ühe tähtsaima ühiskonnategelase, publitsisti, kirjaniku ja pedagoogi Carl Robert Jakobsoni kuju asub Viljandis Tartu tänaval. Koidula monument ehib aga Pärnu linna.





Loomulikult on Eestis teisigi väga häid kirjanikke, kes selles loos mainimist ei saanud, kuid hindame neid sellegipoolest kõrgelt ja soovitame kasvõi omal käel nende elulugude kohta uurida ja niiviisi end meie kirjandusega paremini kurssi viia.

Viimati muudetud: 25.09.2021

Teema: Kultuur ja Ajalugu

Eesti helide viktoriin | Puhka Eestis