TOP 10 EDEN Eesti loodusturismi sihtkohta

2007. aastal algatas Euroopa Komisjon konkursi „Euroopa turismi tippsihtkohad” (EDEN ehk European Destinations of Excellence), et juhtida tähelepanu vähem tuntud turismisihtkohtade väärtustele ja mitmekesisusele ning neid paremini tutvustada. Need TOPP 10 Eesti loodusturismi sihtkohta on välja valitud EDEN Eesti konkursside võitjate ja nominentide seast.

HAAPSALU – romantiline vanalinn, kuurort ja meremuda, linnuvaatluspealinn

Võitja aastal 2013 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Ligipääsetav turism“

Põhjamaade Veneetsiaks kutsutud romantilise linnakese kitsad puitpitsiliste majadega ääristatud vanalinna tänavad ei ole 20. sajandi algusest oluliselt muutunud ning õdusad jalutuskäigud toovad külastaja ikka ja jälle tagasi mere äärde. Haapsalu koos oma lähiümbrusega on üks parimaid linnas asuvaid linnuvaatluskohti Eestis.

• Naudi romantilisi jalutuskäike mere ääres, rannapromenaadil ja kuurortlinna kitsastel tänavatel;
• lõõgastu soojas merevees ning proovi mudaprotseduure kohalikes spaades;
• külasta keskaegset linnust ja toomkirikut;
• saa linnuvaatluselamus kaldapromenaadil ja mereäärsetel kergliiklusteedel;
• naudi korralikul talvel Haapsalu ümbruses unikaalset kogemust autoga merejääl sõites.

HIIUMAA – tuletornid, UNESCO biosfääri ala, looduslik mets

Võitja aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“; Hiiumaa tuletornid, nominent aastal 2011 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja taastatud paigad"                 

Hiiumaa oma eheda metsiku looduse ja saarelise eluviisiga on pea 30 aastat kuulunud üleilmsesse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“. Sajandeid hoitud elukeskkond, isepärased traditsioonid ning saare töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse, kuna on osanud elada kooskõlas loodusega. 

• Külasta ajaloolisi Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorne ja naudi 360-kraadist loodusvaadet;
• avasta sügavaid metsi giidiga militaar-loodusmatkal Tahkunas, sisemaa matkaradasid;
• tee romantiline jalutuskäik Kassari kadakapõldudel ja maaninal Sääretirp, vaatle linde Orjakus; 
• naudi kohalikku toitu, loodusande ja traditsioone.

MATSALU – linnuvaatlusparadiis, puisniidud ja luhad

Nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“  

1976. aastast on Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirjas, kus lisaks lindudele kaitstakse ka Lääne-Eestile iseloomulikke poollooduslikke kooslusi ja Väinamere kultuuripärandit. 

• Näed Euroopa suurimaid looduslike luhaniitusid, sh 4000 ha suurust Kasari lageluhta ja Kloostri vaatetorni, külasta ka Haeska linnutorni ja Puise Nina talu ja linnutorni;
• alusta Matsalu rahvuspargi looduskeskusest, satud linnuhuviliste paradiisi, mis on üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel;
• botaanikahuvilisena leiad liigirikastel puisniitudel tammede ja sarapuude vahelt palju käpalisi.

MUHU SAAR – iidsed kalurikülad, laiud ja muinaskultuur

Nominent aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“

Muhu saarele on traditsioone andnud nii möödunud kaubalastid ja kaupmehed, nii sõjasalgad kui õnneotsijad ja töölised. Siin aeg puhkab, sest loodus ja traditsioonid ei ole ajas palju muutunud – külamiljöö ja maastik, rannarahva kultuur muinasajast tänapäevani, ökoloogiline tasakaal ning looduslähedane mõtteviis kutsuvad otsima endale pelgupaika saarel.

• Tutvu taluarhitektuuri ja -maastikuga Koguva kalurikülas ja Muhu muuseumis; 
• mine Tihuse muinaskultuuri radadele või Muhu seiklusparki ja loodusrajale;
• otsi Muhu lillerikkust looduses ja värvikireval Muhu tikandil, pane tähele uste värve ja maagilisi sümboleid, külasta Püha Katariina kirikut;
• rända Muhu põhjarannikul, pankadel, laidudel ja loopealsetel;
• purjelaev nimega Moonland viib sind nautima merelisi loodusvaateid. 

VILSANDI RAHVUSPARK SAAREMAAL – hülged ja orhideed

Nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“

Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi on keskmeks rahvuspargile, kust leiad hülgeid, veelinde ja orhideesid. Kaks kolmandikku rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga.

• Vilsandil asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja siin peatub tuhandeid veelinde;
• siin kasvab üle 30 liigi orhideesid, naudi Vilsandi matkaradasid või matka jalgsi Vilsandile;
• geoloogiahuvilisena uuri paekivipaljandeid, kus leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle;
• Harilaiu matkarada viib Kiipsaare majakani, mis kunagi asus poolsaare idakaldal, nüüd aga hoopis läänekalda meres.

ROMANTILINE RANNATEE – UNESCO kultuuripärandiga Kihnu saar, 635 km kadakaid ja liivarandu

Nominent aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“ 

Romantiline Rannatee kulgeb mööda rannajoont ümber Pärnu lahe, Varbla kadakate vahelt Eesti-Läti riigipiirini Iklas. Rannateel leiad märke Läänemere unustatud rannajoonest või kutsub hing hoopis salapäraste sügavate metsade ja soodega sisemaale. 

• Tee mõned laisad jalutuskäigud mööda üksikuid paradiisirandu, rända läbi idülliliste kalurikülade ja talumaastike, alusta näiteks Kabli rannast ja külastuskeskusest; 
• seikle salapärastes ning iidsetes paikades, kus on kõige kauneimad päikeseloojangud;
• matka inimtühjas soos, lindudest rõkkavatel rannaniitudel ja tervistavates luitemännikutes;
• mine kindlasti ainulaadse kultuuri- ja loodusruumiga Kihnu saarele ja tee üks äge saare tuur, lisaks tee kajakimatk Manija või Sorgu saarele.

SOOMAA RAHVUSPARK – viis aastaaega

Võitja aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“ 

Viies aastaaeg on Soomaal suurte üleujutuste aeg, alles pärast külastamist mõistad, kui suurt rolli üleujutused mängivad piirkonna looduse kujundamisel. Soomaal on leidnud mõnusa elupaiga rohkem kui 185 eriliiki linde, võid kohata ilvest, hunti või pruunkaru.

• Kevadel üleujutuste ajal sõida Soomaa.com giidiga kanuumatkadel kasvõi metsas;
• suvel naudi Kuresoo jõe õitsvat ökosüsteemi, tunne metsikute orhideede lõhna või käi öisel kanuumatkal ja koprasafaril;
• sügisel näed kuidas metsloomad teevad ettevalmistusi eelseisvaks talveks, külasta Ingatsi õpperada või Riisa õpperada ;
• talvel lumega kaetud maa loob võimalused kevadisteks üleujutusteks, uskumatu elamus on räätsadega talvematk Soomaal või uisumatk külmunud jõel.

VÕRTSJÄRV – kalurikülad ja looduspärlid, seiklused iidsetel veeteedel

Võitja aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“ 

Natura 2000 loodus- ja linnukaitsealasse kuuluv Võrtsjärv on nii taimede kui kalade ooduslik elupaik, kui ka kodu, tööandja ja turismisihtkoht. Tuhande näoga järve ümbruses saab aktiivselt puhata, külastada järvemuuseumi või mekkida kalameestega ahjusooja suitsulatikat.

• Talvine Võrtsjärv võimaldab uisu-, suusa ning tõukekelgusõite;
• kevadised üleujutused ja lindude ränne pakuvad vaatemängu;
• suvi on parim aeg supluseks ja paadisõiduks, astu läbi Tondisaare simmanilt;
• kuldne sügis on sobilik retkeks ümber järve kas rattal või mootorsõidukil, üle saja kilomeetri matkaradu Elvas või Hellenurme vesiveski pakuvad avastamisrõõmu puhtast loodusest ja kultuuripärandist.

SETOMAA – UNESCO kultuuripärand, ürgsed metsad ja söögitraditsioonid

Nominent aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“

Setomaa on aastasadu olnud Lääne ja Ida kultuuri  piiril, kombeid ja traditsioone hoides on setod säilitanud selle, mis mujal maailmas kadunud. Seto kultuuri on edasi antud aastatuhandete vältel lauldes – 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

• Naudi seto toite – aukohal kohalik, puhtast loodusest pärit tooraine; 
• ringi sõites pööra tähelepanu sadu aastaid vanadele külakabelitele ehk tsässonatele;
• setode taluarhitektuuri näed Värskas Seto talumuuseumis, külasta ka Piusa koopaid ja Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskust;
• tähtsündmus on augusti esimesel laupäeval toimuv Seto Kuningriik;
• Setomaa loodus lõhnab nagu männimets, marjad, kukeseened ja rannaliiv, kuulsad on ka tervist parandavad Värska mineraalvesi ja järvemuda.

PEIPSIVEERE SIBULATEE – piirijärv, kolm kultuuri, rahulik puhkus

Nominent aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“ 

Peipsi järv, Euroopa Liidu piirijärv mis lahutab ja ühendab Eestit ja Venemaad, on nii piirkonna looduse, elu kui traditsioonide mõjutaja. Järv on andnud soodsa pinnase sibulate kasvatamiseks, see on jätkuvalt kalarikas ning talvisel ajal pakub tegevust nii jääkalastajatele kui unikaalse elamuste otsijatele läbi jääsafari. Järvekalda kolm kultuuri – eesti talupojakultuur, baltisaksa mõisakultuur ning vene vanausuliste kultuur –, on külastajatele avastamiseks nii läbi muuseumide, kohtumiste kohalikega kui läbi siinsete maitseelamuste. 

• Talvel tee üks äge karakatisafari ja jääpüük järvel, naudi kargust, rahu ja vaikust;
• kevadel leia looduslik nartsissikasvukoht, külasta kalapüügi ja kalatoitude sündmusi;
• suvel väisa kohaliku toidu sündmusi, laatasid ja toidupidusid, leia üles vanausuliste avastamist väärt õued ja aiad;
• sügisel on iseloomulikud tänavkülad, mis palistatud kohaliku Peipsi sibula müüjatega, tee tore loodusmatk Alatskivi matkarajal või Välgi metsades.