Üks piirkond, kaks rahvast, kolm kultuuri. Mitmekesisemat paika kui pisikesed külad Peipsi kaldal Sibulatee ääres on Eestist raske leida. Sellist elu käsikäes loodusega, nagu elavad vanausulised Peipsi kalda tänavakülades, ihkavad salamisi endale paljud. Peipsi vene vanausulised tulid Eestisse kirikureformide eest pakku 17. sajandil, luues kaasa võetud mälestustest ja uue kodukoha tavadest unikaalse kultuuri. Väike maanurk Peipsi kaldal, kus koos elavad eestlased ja venelased, tillukeste majade vahel turritavad kolme usu kirikute tornid, on praegu tõeline rahupaik mitte ainult pagulase tee valinud vanausulistele vaid ka neile, kes linnarütmi- ja lärmi eest põgenevad.
Suve teisest poolest võib Peipsiveert mööda sõites iga maja ees sibulaid kuivamas näha, mõned juba viksilt patsidesse punutud. Pinkidel värava ees on ostjatele väljas küpsed, rikkalikud maitsed ja värvid, aed ja põld sel päeval on kinkinud – vahel kausitäis sametisi ploome, teinekord tuule maha raputatud värskusest õhetavad õunad, kogukas kuldne kõrvits või soliidne kabatšokk. Ehkki kuulus sibulate poolest, mis rändavad sealt köökidesse üle Eesti, on üsna märkamatult jäänud seal käinutele silma ja südamesse kohalikud värvid, mustrid ja rõivad, mis palju märkamatumalt meie elu lahutamatuks osaks on saanud.
Eestlaste vaoshoitus ja minimalism on sealt saanud julgustust üllatavateks värvikombinatsioonideks ja killukese glamuuri lisamiseks argisesse keskkonda, mis iga päev kõrva sosistavad, et just selline ongi tõeline luksus.
Aeglane mood pole Sibulatee äärsetes külades kunagi moest läinud - naturaalsed kangad on kaetud keeruliste tikanditega ja ääristatud peente pitsidega, sealsete naiste pisted ja palistused teeks kadedaks iga kõrgmoemaja. Varnja, Kolkja ja Kasepää külad on täna koht, kus nii kohalikud kui kaugemalt tulnud taasavastavad ja õpivad neid käsitööoskusi, et väärtused tagasi tuua nii kodus enda rõõmuks õmmeldes kui Eesti moemajade kollektsioonidesse pandult, mis kandjaid rõõmustavad ka kaugel üle riigi piiride.
Peipsiääre patuselt magus suhkur, kuuldud samovarivilin ja veripunased õunad, pesitsevad pääsukesed ja nähtud looduse ilu, kultuurikihid ja mustrid jäävad saatma veel pikaks ajaks pärast reisi lõppu. Neist ei mälestustest ei raatsi kunagi lahti lasta, ükskõik, mis muu parasjagu trendikas on - nagu tõeliselt kvaliteetsest meistri loodud kaunist kleidist või mantlist, mida sobib kanda iga igal ajastul ja igas kohas.
Sibulateed ja Peipsi kallast mööda saab reisida ka Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.
Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.
Disainerid: Mithio, Triinu Pungits, Liisa Sooplepp, Kristel Kuslapuu, Pohjanheimo, Marc & Andre, Marit Illison, Kelpman Textile, MyaMoon, Kaia Saarna, Luminee Jewellery, Sigrid Kuusk, Arro Porcelain, Stella Soomlais, Adrikorn Artefacts, Samelin
"Kummarduse" loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus.
Fotod: Riina Varol
Tallinn Design House on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.
Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 1.01.2020–31.12.2021.
