Omapärased kohanimed Eestis - mida seal teha-näha saab?

Allikas: Andri Peetso

Omapärased kohanimed Eestis - mida seal teha-näha saab?

Eestis on tõeliselt väekaid ja punastama panevaid kohanimesid, mida viisakamad suud ei taha väljagi öelda. Siiski tuleb mõne nime puhul oma tõekspidamised ümber hinnata – siivutud mõtted, mis neid nimesid lugedes tekivad, on ainult lugeja enda peas. Algupäraselt tähendavad need hoopis muud.

Samas on meil ka välismaalt laenatud või niisama huvitavaid nimesid, mis samuti tähelepanu väärivad. Vaatame mõned huvitavamad näited üle. Kas oled nendes kohtades ise käinud?


Olgu öeldud, et kohanimi antakse alati praktilise suhtluse tõttu, mitte ilu pärast. Ehk konkreetne paik saab oma nime kas omaduste või sündmuste alusel, mida sealkandis on tehtud või mis seda kanti iseloomustavad. Nende muutmine pole üldsegi lihtne, sest võib tekitada segadust: nimi on koha identiteedi ja ajaloolise pärandi osa.

Meie soovitame need viguriga kohad kasvõi läbi sõita, seal väike jalasirutuspeatus teha või siis jääda pikemaks, sest mitmes kohas on vaatamist küll ja veel.

Saare maakond

Saaremaa ranniku lähedal Kaarma vallas Abrukast lõuna pool asub Linnusitamaa. See on pisike laid (0,05 km²), mille nimi pärineb 16. sajandist, mil tollased meremehed mööda rannikut kõndides kividel suuri linnu väljaheite kuhjasid nägid. Esialgu oli Linnusitamaa lihtsalt rahvapärane nimetus, kuid hiljem muudeti see ametlikuks.

Muhu vallas on küla nimega Tupenurme, kus on pank kõrgusega 2,3 meetrit ja pikkusega 2 km. Koha nimi lähtub isikunimest Top või Toppe, kellenimeline elas Saaremaal 17. sajandil.

Oled omal käel Saaremaal reisimas? Siis vaata meie idee-marsruuti ja ammuta ideid. Söögikohad, majutused ja vaatamisväärsused Saaremaal ja Muhus leiad kõik siit ühest kohast.

Lääne-Virumaa

Ei saa üle ega ümber linnast nimega Tapa. See jõhkrast käsust läbi imbunud nimi pole aga üldsegi seotud kellegi maha nottimisega. On mitu varianti: arvatakse, et see tuleb eestlastel ja liivlastel kasutusel olnud inimese nimest Tabbe või Tappe; sõnast tapp, mis tähendab humalat või muud vääntaime; või soome murdesõnast tappo, mis tähendab taraga ümbritsetud haritavat maad.

Millal sa viimati Tapal käisid? Tule vaata üle linna keskosa, käi Tapa muuseumis, mängi disc-golfi või jaluta matkarajal.

Rakvere lähedal asub aga küla nimega Mädapea – see nimi võis lähtuda isikunimest, kuid on täheldatud, et "mädapea" võib tähendada ka küpseid maasikaid või rabamurakaid. Tänapäeval ei kuule ilmselt ühegi inimese suust, et ta sooviks minna metsa mädapäid korjama, aga mine tea, kuidas vanasti need asjad käisid. Seda küla mainiti esmakordselt juba 13 sajandil. Nimi ei riku meest! Mädapea külas on kaitse all olev tammik, mille suurus on 48 ha ja uhke mõis, kus näeb Eesti kaasaegset kunsti ja käsitööd.


Tapa lähedal matkarajal on Udriku laugas

Pilt: Raimond Zabukas, Visit Estonia

Valgamaa

Liikudes Lõuna-Eesti poole, lähevad nimed aga märksa vängemaks. Nõrganärvilised, olge hoiatatud!

Aga alustame leebelt – kas oled käinud Mõrtsuka järve ääres? Ajab hirmu peale? Arvatakse, et see nimi tuleb inimese nimest Martzug või Merzuck, mis oli Lõuna-Eestis kasutused 17. sajandil. Teise variandina on pakutud, et mõrtsukas tähendas tol ajal lihtsalt sõjameest või talumeest.

Mõrtsuka küla ja järve kohta on liikvel muistendid: näiteks selline, et kord oli röövlite jõuk seda küla rünnanud. Külamehed olid aga ette valmistatud: nad riietasid end naisteks ja ootasid röövleid ühe talu köögis. Naisi kartmata astusid kurjategijad sisse, kuid mehed piirasid nad ümber ja ajasid kohalikku järve, kus nad uppusid. Kusjuures seal järves olevat ka kulda, mille Rootsi väepealik olevat sõja ajal sinna uputanud.

Mõrtsuka järvest mitte kaugel asub aga Munnimägi – täpsemini laiub see ilus 170 meetri kõrgune suurküngas Vana-Otepää külas Maaritsa-Otepää tee ääres Turujärve kõrval. Sealt edasi minnes leiame Valgamaalt Türäjärve. Taheva vallas Laanemetsa külas asuv järv on pikliku kujuga ja kõigest 0,2 ha suurune. Sinna on raske ligi pääseda, tuleb läbida tihnikuid ja padrikuid. Kuid enne kui hakkame vanadele eestlastele kohanimede valikul näppu vibutama, olgu öeldud, et tyrä tähendab soome keeles üldsegi songa ja tihtipeale kasutatakse seal sellist nimetust just väikeste järvede kohta. Ilmselt on ka meie järv saanud nimemõjutusi Soomest.

Ja muidugi võib sealkandis liikudes astuda julgelt läbi Tussi metsa ja sattuda ka Kiimamäele. Esimest neist tuntakse rohkem Keisripalu või Tohti metsana. Seal juures asub Tussi puhkeala, metsas on aga teerajad, millel sportida või niisama jalutada. Jällegi peab tõdema, et metsa nimi tuleneb vanast isikunimest. Kiimamägi asub Hummuli vallas Valgjärve lähedal. Tegemist on nimega, mis pärit inimese perenimest või ka lisanimest. Kunagi olla sealkandis rohkelt Kiima-nimelisi inimesi elanud.

Sealkandis sõites käi kindlasti läbi Helme koobastest. Need on allikate uuristatud, kuid inimese poolt laiendatud maa-alused käigud, mida kasutati kunagi pelgupaigana.
Kindel siht võiks olla ka Valga - uuenenud trendikas linn. Otepää kohta leiad häid tegevusideid, söögikohti ja majutusasutusi siit.


Pedeli jõgi Valgas

Pilt: Timo Arbeiter

Võrumaa

Sarnaselt Valgamaale on Võrumaal rohkelt veidi ebaviisakana kõlavaid kohanimesid.

Üksteisest mitte eriti kaugele jäävad Viina org ja Hädaorg. Seal on ka Paksumägi ja Persemägi, Libusild ja Julga oja. Neist eelnevatest kaugemale jääb aga ilusa nimega Armuorg.

Armuorust põhja poole liikudes jõuame aga Litsmetsa. Võrumaal Antsla vallas asuv küla nimi tuleneb ilmselt 17. sajandil seal elanud talumehelt, kelle nimi oli Litze Mattsi Tiet. Samas ei välista uurijad, et tegemist võib olla ka maailma vanima ameti järgi nime saanud kohaga, sest Otepää kihelkonnas asub ka Litsikuusik.

Rõuge vallast leiame aga Nilbõ küla. Lisainfo selle päritolu kohta puudub, kuid ilmselt teavad kohalikud elanikud paremini, mida see nimi täpselt tähendab ja miks külal selline nimi on. Nii et kui oled sealt läbi sõitmas, haara kohalikul nööbist kinni ja uuri.

Võrumaal liikudes ära jäta vahele Vana-Võromaa omapäraseid vaatamisväärsusi. Külasta kõrgeid vaatetorne, vaata üle metsas olevad kõlakojad, tule liikluslinnakusse või Nopri talumeiereisse ekskursioonile.


Kauni nimega Roosisaare sild asub Võrumaal Tamula järve ääres. Tegemist on Eesti pikima rippsillaga.

Pilt: Szymon Jasinowsky

Viljandimaa

Mulgi vallas asub Hirmuküla, vaatamisväärsuseks on Turva vesiveski. Sellest külast põhja poole liikudes jõuame Holstre järvedeni, millest üks kannab nime Õlleoja, teine Tillioja. Need on väikesed termokarstilise tekkega rohketoitelised järved, kus veekvaliteet on madal ja vesi sogane. Talvel on sealkandis head suusarajad.

Kui liigud sealkandis autoga, võta ette meie idee-marsruut Mulgimaal või külasta Viljandi linna.

Tuletame ka meelde, et sel aastal on soome-ugri pealinna tiitel Abja-Paluoja käes: toimub ridamisi üritusi, millest on oodatud osa võtma kõik huvilised.

Laenatud nimed

Mõned Eestimaa paigad on oma nime saanud välismaalt: meil on 4 Rootsit – kaks Läänemaal, siis veel Raplamaal ja Hiiumaal. Ja siis veel Noarootsi. Järvamaal Koeru vallas asub Norra – seal lähedal asuvad ka imeilusad Norra allikad. Lüganuse vallas asub Moldova, Läänemaal kaks Norrby küla ja Märjamaal aga Läti küla.
Lääne-Virumaal Kadrina vallas on Pariisi küla, Alam-Pedja kaitsealal Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asub aga Londoni küla.

Kulme kergitama panevaid kohanimesid on Eestis veelgi. Kui satud peale, anna sellest teada ka oma sõpradele.


Matkarada Norra allikate alal

Pilt: Margus Kontus
Viimati muudetud: 19.07.2021

Teema: Kultuur ja Ajalugu, Aktiivne puhkus, Loodus