Veinide ja siidrite valmistamine on Eestis taas au sisse tõusnud. Juurde on tulnud põlvkond uusi tegijaid, kes on oma südameasjaks võtnud käsitööjookide valmistamise ning uute maitsete julge katsetamise. Niisiis – milline on Eesti vein, kust seda leiab ja kes on selle tegijad?
PS. Järjest enam tehakse Eestis veini just viinamarjadest ja sellest johtuvalt arvati Eesti põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse.
Eesti suurtootjate vein on traditsiooniliselt magus, ent Eesti kasvavalt käsitööveinide turult leiab ametlike Eesti käsitööveinide seast magusaid veine väga vähe, neid tuleb lausa nn tikutulega otsida.
Ajaga sammupidavad ja kaasaegsete vaadetega Eesti veinimeistrid katsetavad ka viinamarjaveinide tegemist, kuid sageli on Eesti veinid valmistatud õuntest, pirnidest, sõstardest, rabarberist, pihlakamarjadest ja teistest meie oma puuviljadest ja marjadest, olemas on isegi võilille- ning nurmenukuvein. Öeldakse ju, et hea meister teeb veini ükskõik millest, kasvõi kõrvitsast ja kibuvitsast.
Võta ette veinituur, et avastada uusi ja traditsioonilisi maitseid - veinimaju leiab igast Eesti otsast!
Põltsamaal tehti veinide valmistamisega algust juba 1920. aastal ja esimese Eesti Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal kui ka piiri taga. Põltsamaa veinikelder pakub naturaalseid puuvilja- ja marjaveine, millest osa on värsked ja reipad, teised jälle pikkamööda laagerdatud ning väärikad. Siinne veinikelder on kujunenud Põltsamaa turismimagnetiks, kus on võimalik maitsta kõiki kohapeal toodetud veine.
Allikukivi Veinimõis on tuntud oma rabarberiveini poolest, aga lisaks sellele tehakse veini õuntest, mustsõstardest, vaarikatest, pihklakamarjadest ja arooniatest. Siinsed veinid on võitnud mitmeid auhindu ning pererahvas tutvustab lahkelt ka veinitegu, mõisa lugu ja marjaistandust.
Pärnu lähedal asuv Tori siidritalu on suurim mahe siidri- ja veinitalu Eestis. Kohapeal saab degusteerida, vaadata ringi ja võimalusel tellida endale ka toitlustamine.
Väike Pärnu veinivabrik Mamm&Frukt on veinivalmistamisel võtnud kaasaegse ja eksperimentaalse suuna ning keskendub mitte ainult veinidele, vaid ka vahuveinidele. Nemad usuvad, et ühel päeval saab Eesti veiniriigiks, marjaveiniriigiks!
Muhu Veinitalus saad mugavalt majutuda, maitsvalt süüa ning tutvuda viinamarjade kasvatamisega külmas kliimas – talu maadele on istutatud ühtekokku üle 2000 viinapuu.
Tallinna lähedal asub Habaja käsitööveinivabrik, mille omapäraseimaks tooteks on magus kõrvenõgesevein. Muidugi toodavad nad ka kuiva rabarbervahuveini ning teisi marja- ja puuviljaveine. Ajaloohuvilistele pakub kindlasti huvi seal asuv nõukaaegne külasaun.
Valgejõe Veinivilla, mis on Eesti käsitööveinide eestvedaja, kutsub sind klaasikest kvaliteetset kohalikku marjaveini nautima. Tule maitse kas ühte või koguni seitset veini koos suupistetega.
Aru mõis on väike mõisakoht Kõrvemaal, kus koos pererahvaga saab maitsta veine, jalutada pargis ja tutvuda paiga ajalooga. Kui soovid sinna minna, säti sõit kevadisele või suvisele ajale ja helista alati ette.
Eesti veini kamber asub Kesk-Eestis Hindreku talus. Nemad koondavad Eesti käsitööveinide tootjaid, teevad degustatsioone ja koolitusi, võimalik pidada pulmi, sünnipäevi ja muid pidustusi.
Ulge talu Vooremaal on tuntud selle poolest, et sealne pererahvas jagab lahkelt igasugust nõu. Näiteks, kuidas kasvatada edukalt maasikaid, mida armastab kõrvits, miks kasvatada arooniad või valmistada kohalikust toorainest veini. Mine neile külla ja hea meeleolu on tagatud. Eks tuju tõstmisele aitab veidi ka vein kaasa.
Väike pereettevõte Alatskivilt rajas Hirveaia veinikeldri, kus on ligi 20 erinevat veini, sealhulgas mee- ja viinamarjaveinid. Suviti on nad igal reedel ja laupäeval külalistele avatud.
Luke Mõisa kõrtsis asub Järiste Veinitalu – üks väheseid Eestis, kes toodab veini enda kasvatatud viinamarjadest. Nende juurde degusteerima minnes saab näha, kuidas kasvavad viinamarjad, maitsta kolme erinevat veini ja siidrit ning mekkida kohalike ettevõtjate suupisteid. Nad on võitnud oma veinide eest auhindu.
Kanarbiku veinitalu on oma toodetega pannud kinni mitmed koduveini konkursid. Nende mustsõstra-, aroonia- ja rabarberiistanduste saagist valmib lisaks veinile ka mahl.
Murimäe veinikelder Valgamaal pakub Eesti veinide degustatsiooni, mis on mõnusaks ajaveetmiseks nii sõpruskonnale kui kolleegidele. Nende vahuvein Muri d'Or Solaris (aastast 2020) saavutas hiljuti toimunud võistlusel traditsioonilisel viisil viinamarjadest valmistatud vahuveinide kategoorias I koha.
Veinimäe talu Võrumaal kasvatab ka oma viinamarjad ise. Põhiline toode on neil punane vein, aga katsetatakse ka muuga. Näiteks roosa õunasiider, humalast valmistatud vaadisiider ja klassikalisel šampanjameetodil õuntest valminud vahuvein.
Pindi veinitalu sai alguse sellest, et ema ja tütar pruulisid huvi pärast koos veini. Ju see siis tuli nii hästi välja, et ühest katsetusest kasvas välja tootmine. Nad valmistavad veine õuntest, ebaküdooniatest, sõstadest, vaarikatest, jõhvikatest ja rabarberist. Suvehitiks on sõstra-mündi vahuvein. Pindi Veinitalu saavutas 2020. aasta õunaveiniga valgete magusate marjaveinide kategoorias I koha - tegemist oli veinivõistlusega Baltic Cup 2021. Ka nende marjavein on auhindu saanud.
