Militaarajaloo jälgi on Eestis ohtralt

Allikas: Anastasija Näärme, Visit Estonia

Militaarajaloo jälgi on Eestis ohtralt

Autor:

Anneli Kana

Eesti Maaturism


Eesti põneva ajaloo tõttu on siin jälgi lähiajaloo ehk 20. sajandi militaartegevusest omajagu – nii uuemast kui vanemast ajast. Et huvilisel selles lihtsam orienteeruda oleks, on artiklis külastamist väärt paigad - seekord väljaspool Tallinnat - jagatud nelja ajaperioodi vahele. Lisaks on Eestis mitmeid üldisemaid ülevaateid andvad ning suurepäraste ekspositsioonidega muuseume nagu Eesti Sõjamuuseum, Hiiumaa militaarmuuseum, Saaremaa Sõjavara muuseum jt. 

I maailmasõda

I maailmasõjast pole kuigi palju suuri ehitisi enam säilinud, küll aga võib teadjate kohalike inimeste ja giidide abil leida ja „lugeda" Peeter Suure merekindluse maamärke Paldiskis ja Naissaarel või jalutada Orjaku sadama 1912. aastal rajatud sõjasadama muulil, mille ääres seisab sama vana ja renoveeritud loodimaja, mida võib pidada vähemalt Eesti väikseimaks näitusesaaliks.

Naissaar

Foto: Mart Vares, Visit Estonia

Vabadussõda

Vabadussõda on eestlaste mälestuses esivanemate kaudu ning paljude taastatud (sest valdava osa neist hävitas Nõukogude võim) Vabadussõja monumentide kujul. Üksikud neist on siiski püsinud muutumatult tänaseni, näiteks Vabadussõja mälestussammas Pilistvere kalmistul, püstitatud 1932. Aga esimese vabariigi ajast leidub ka mõningaid muid olulisi paiku.

Põhjalaager ehk täisnimetusega Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager (II diviisi staap) rajati Värska alevikku 1926. aastal Õrsava järve kallastele. See oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Siin olid barakid sõduritele, aga ka hobusetallid, ohvitseride elumajad, söökla ja uhke kasiino ehk laagri kodu. Enamik hooneid on nüüdseks hävinud, kuid sõduritele koduks olnud barakid ja mõned elumajad on säilinud.

Reegi maja

Foto: Reegi maja, Visit Estonia

Põhjalaagri keskseks kohaks on 2020. aastal külastajatele avatud Reegi maja. Juugendstiilis kindral Nikolai Reegi suveresidents on kahtlemata Põhjalaagri arhitektuuripärl, mis on taastatud võimalikult originaalilähedaselt. Alates 2020. aasta juunist tegutseb majas Värska külastuskeskus. Keskuse ekspositsioon annab teadmisi 1920. aastatel siia rajatud Petseri Põhjalaagrist, Vabadussõja sündmustest ning ravimuda ja mineraalvee kasutamisest siinses kuurortpiirkonnas. Külastuskeskuses on väike kohvik ning turismiinfopunkt, vastavalt hooajale saab seal laenutada jalgrattaid, paate ja vesirattaid või uiske ning parkimisplatsi leiab ka autokaravanidele.

II maailmasõda ja sellele järgnenud metsavendade liikumine

II maailmasõja meenutuseks leidub ohtralt materjali muuseumides. Üks neist, kus veriste lahingute kaja esinduslikult eksponeeritud, on Vaivara Sinimägede muuseum. Eestlaste ajalootunnetust ilmestavad väga erineva esitlusega kohatähised.

Vaivara Sinimägede Muuseum

Foto: Vaivara Sinimägede Muuseum, Visit Estonia

Üks selline on näiteks Jalaka liin 4 kilomeetri kaugusel Tartust, Räni küla lähedal. See on 1941. aasta suvel Saksa vägede pealetungi vastu kaevatud tankitõrjekraav Riia maantee ääres. Tartu elanikud vanuses 16-55, nii mehed kui naised, saadeti Nõukogude võimu poolt sunnitöö korras kindlustusi rajama. Saksa okupatsioonivõim kasutas Jalaka liini 1941-1942. aastal Tartu koonduslaagris kinnipeetud surmamõistetud vangide hukkamispaigana. Terroriohvrite mälestuseks püstitati Nõukogude ajal Elmar Rebase ja Väino Tamme loodud monument. Veel tänagi võib aimata kunagi rajatud mälestuspaiga suursugusust.

Oleme õppinud teiste vigadest ja erinevate võimude ajal rajatud monumente õnneks hävitanud ei ole – külastagem neid siis kui oma aja märke. Stebeli rannakaitsepatarei Saaremaal on üks selle perioodi maamärkidest, kus ka tänaseni on objektid näha ja uurida.

Stebeli rannakaitsepatarei

Foto: Stebeli rannakaitsepatarei, Visit Estonia

Metsavendluse perioodist on palju rääkida Lõuna-Eesti, eriti Võrumaa sõjaajaloo teadjatel. Leidub nii metsavendade punkrite asukohti kui ka nende mälestuseks rajatud mälestuspaiku, näiteks Vastseliina kalmistul skulptor Mati Karmini kuusepuid kujutav mälestusmärk, millel Hando Runneli luuletus „Mets" ja tekst „Eesti eest surmani". Võrumaa muuseumis on eksponeeritud ka metsavendade punker.

Metsavenna punker Võrumaa muuseumis

Foto: Anneli Kana

Külma sõja periood aastani 1991

Külm sõda, mis kestis aastakümneid, tähendas eestlastele okupatsiooni ja Euroopa piirialal paiknemise puhul tähendas see ohtraid sõjaväelinnakuid, raketibaase, piiri valvamisega seotud objekte. Nüüdseks on nii mõnestki neist saanud või saamas turismiobjekt.

Eesti põhjarannikul on kiires arengus Hara sadam – allveelaevade demagnetiseerimise baas. Kõik endisaegne on hästi eksponeeritud ja läbi teinud muutuse, mis võimaldab turistil end hästi tunda hoolimata veidi õõvastavast ümbrusest ja lugudest.

Hara sadama allveelaevade baas

Foto: Hara sadama allveelaevade baas, Visit Estonia

Kadila / Rohu raketibaas Lääne-Virumaal peidab end metsade vahel, kuid kohale jõudes paneb kindlasti üllatuma. Mitmekümnemeetrised kaarehitised ja teedevõrk annavad aimu, kuidas kunagisel kinnisel ja hästivarjatud alal tegutseti. Täna pääseb sinna ligi ka tänu RMK matkarajale ja lõkkekohale.

Ka Saaremaal Sõrve sääres paiknev Maantee küla eksponeerib osaliselt säilinud sõjaväelinnakut ja sealseid hooneid.

Eesti Maaturismi ühing osaleb koostöös kohalike ja Läti partneritega projektis „Military Heritage", millega kaardistatakse, tähistatakse ja osalt ka korrastatakse paljusid erinevaid militaarajaloo pärandiga seotud paiku ja külastuskohti. Projekt küll veel kestab, kuid virtuaalne kaart on juba tihedalt „täppe täis".

Viimati muudetud: 07.12.2020

Teema: Kultuur ja Ajalugu

Eesti helide viktoriin | Puhka Eestis