Meteoriidikraatrite rekord on Eestis

Allikas: Visit Estonia

Meteoriidikraatrite rekord on Eestis

Kas oled öötaevas näinud tähte langemas ja midagi soovinud? Ere sähvatus pimedal  taevalaotusel tähistab sageli meteoriidi või meteoori lendu. Mis on aga neil kahel taevakehal vahet? Lihtsustatult võib mõlema puhul öelda, et nad on lendkivid, mis sattunud Maa atmosfääri ning põlema süttinud. Vahe on aga selles, et meteoorid põlevad atmosfääris lõpuni, aga meteoriidid mitte.

Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Aasta jooksul jõuab meie koduplaneedile umbes 1000 meteoriiti, üles leitakse neist ehk 10 - 15.

Kaali meteoriidikraater

Foto: Visit Estonia

Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, meteoriit laguneb ja jätab järele hiidkraatri, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Hiidmeteoriite, mille langemise tagajärjel tekib kraater, on sajandi kohta vähem kui üks.

Kas teadsid, et Eesti käes on meteoriidikraatrite rekord? Just Eestis on pindala kohta kõige rohkem meteoriidikraatreid maailmas. Oleme kuulnud Kaali kraatrist, aga peale Kaali leidub meteoriidikraatreid ka mitmel pool mujal. Sellest aga lähemalt allpool.

Kaali meteoriidikraater

Foto: Visit Estonia

Paljudele külastajatele tuleb Saaremaal üllatusena, et peale peakraatri on Kaali ümbruskonnas veel 8 väiksemat kraatrit. Need paiknevad mõnesaja meetri ulatuses lõuna pool ja siit tuleb ka nimetus Kaali meteoriidikraatrite väli.

Siia langev meteoriit lagunes 5 - 10 km kõrgusel atmosfääris osadeks ja jõudis maapinnale tükkidena. Neist suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri, mida ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimitest ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on olenevalt veeseisust 40 - 60 m. Kraatriväljal külastataksegi sageli vaid kõige suuremat, jättes kõrvalkraatrid tähelepanuta.

Kärdla meteoriidikraatri mudelväljak

Foto: Tiit Leito, Visit Hiiumaa

Kärdla meteoriidikraater on 4 km läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidikraater Hiiumaa kirdeosas. See tekkis ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Et kraater on tänapäeval looduses raskesti märgatav, siis on rajatud mudelväljak, mis on küll vähendatud suurusega, aga annab ruumilise ettekujutuse siinse kraatri suurusest ja proportsioonidest.

Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub Võrumaal ning sellesse kuuluvad Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrite juurde pääsemiseks tuleb kõigepealt astuda üle Põrguvärava lävepaku, kus teeveerel tervitavad lustakad puust kuradikesed. Laudteed mööda jõuab paksu turbakihiga kaetud Põrguhauda, mis on kraatritest suurim.

Tee Ilumetsa Põrguhauale

Foto: Vaiko Tigane

Ilumetsa kraatrirühmast umbes 15 km kaugusel leiame Eesti suuruselt viienda meteoriidikraatri, Tsõõrikmäe meteoriidikraatri. See paikneb Räpina lähedal ning kraatri läbimõõt on 40 meetrit, sügavus 5,5 meetrit.

Eesti suurim meteoriidikraater asub Läänemere põhjas Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Nimeks on ta saanud Neugrundi kraater ning selle läbimõõt on umbes 7 km.

Eesti väikseim ja noorim meteoriidikraater on Simunas ja see on tekkinud vähem kui 100 aastat tagasi, aastal 1937. Kraatri läbimõõt on 8,5 m ja sügavus 1,9 m.

Viimati muudetud: 21.12.2020

Teema: Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Saared, Aktiivne puhkus, Loodus