Lõkkekohtadega matkarajad Lõuna-Eestis I osa

Tartu läheduses asuvad Tiksoja matkarajad sobivad peredele,  tervisesportlastele ja koeraomanikele. 1-2 km pikkused ringikujulised rajad saavad alguse Tiksoja lõkkekoha parklast. Vaheldusrikkad rajad kulgevad mööda metsateid ja -sihte. 700-meetrisel tihendatud kruusakattega ringil saab liikuda lapsevankri ja ratastooliga. 1 km pikkuse raja ääres on tegevusalad lastele ja aiata koerteala ning 2 km rajal välijõusaal. Radu ilmestavad mitmed sillad ja purded, laudtee ning huvipunktides asuvad teabetahvlid. Puhata saab Tiksoja lõkkekohas, kus on 2 varikatusega pink-lauda ja grillrestiga lõkkeaset.

Endise Kantsi kõrtsihoone juurest algab ja lõpeb 3 km pikkune ja 1,2 m laiust laudteed mööda kulgev õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo heinamaal ja läbib sookaasiku. Rajal on kolm puhkekohta koos telkimisvõimalusega ning luhavaatlusplatvorm. Rada on läbitav u 1 tunniga. Õpperada kuulub Peipsiveere looduskaitseala juurde. Peipsiveere, endise nimega Emajõe-Suursoo looduskaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik. Kaitseala on riikliku looduskaitse all 1981. aastast. Läheduses asub Kavastu parv. 

Matkarajal tutvustatakse 11. huvipunktis rada ümbritsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart sealsete metsakoosluste ja võimsa Emamänniga. Pedassaarele viib Siberis kasvanud lehise puidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee. Matkarajale jäävad kenad lõkkekohad (Tammeluha ja Jõemõisa lõkkekoht) ning jalgade puhkamiseks katusealustega istumised. Lõkkekohtade juures on teil võimalus ka telkida!

Vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega Lossijärve ümber kulgev 4,5 km pikkune rada pakub külastajatele palju elamusi ja vaatamisväärsusi igal aastaajal. Raja algus on Alatskivil või Kalevipoja sängi juures. Rajale jäävad Alatskivi loss ja lossipark, Hirveaed, lambasild, Kalevipoja säng, Veskijärv ja Lossijärv. Rajal asuvad 2 suurt infotahvlit, Kalevipoja sängis palktrepp, 2 silda, viidad ja väiksed infotahvlid kaitseala üksikobjektide tutvustamiseks. Piknikukoht lõkke tegemiseks. 

3,5 km pikkusele, huvipunktides erinevaid metsakooslusi tutvustavale rajale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada kulgeb mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul. Rada möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast. Telkimisvõimalus ja kattega lõkkekoht on olemas Sihi ja Papi lõkkekohas. Sobib igas eas külastajale huvitavaks ja harivaks jalutuskäiguks.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Õpperada sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad rabataimestik, "Parunimännik" ning laanekuklaste rikas metsaserv. Ratastooli ja lapsevankriga võimalik liikuda kogu raja ulatuses. Matkaraja alguses on vaatetorn ja lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mida soovitatakse loodushuvilistel külastada.