Kuidas sel aastal riigi sünnipäeva tähistada?

Allikas: Marek Kusmin Flickr

Kuidas sel aastal riigi sünnipäeva tähistada?

Eesti sünnipäeva tähistamise lahutamatuks osaks on olnud nii kaitsejõudude paraad kui ka presidendi pidulik vastuvõtt. Sel aastal toimuvad need Tallinnas. Mida veel saab sellel uhkel päeval üle Eesti teha-näha - panime kirja.

Pidupäevale saab terve päeva jooksul elada kaasa ka ERR-i teleprogrammi vahendusel. Otseülekandena näeb nii Toompeal toimuvat pidulikku lipuhõiskamist, paraadi, katseväe juhataja kõnet kui ka pärgade asetamist Vabadussõja võidusambale.


Lipp Pika Hermanni tornis

Foto: Kaupo Kalda


Eelmisel aastal paraadi ei toimunud, seekord aga küll. Tegemist on mastaapse üritusega. Paraadist võtab osa rohkem kui 800 osalejat ja ligi poolsada ühikut tehnikat, 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit. Liitlastest on esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Osalevad ka NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus. Võimas vaatepilt nii lastele kui täiskasvanutele.


Eesti võib olla...

... tõepoolest üks väheseid paiku maailmas,kus keel, kultuur ja loodus on ühevanused ning sirgunud koos umbes 10 000 aasta vältel.


Valdur Mikita

On saanud traditsiooniks, et nii paraad kui vastuvõtt toimuvad igal aastal erinevas Eesti linnas, seekord siis pealinnas. Lisaks pidulikule vastuvõtule annab president tavaliselt sel päeval üle riiklikud teenetemärgid, nende pälvinute nimekiri ilmub ajakirjanduses.


Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul

Foto: Visit Estonia


Paigad, mis on seotud Eesti Vabariigi sünni ja taasiseseisvumisega


Eesti Rahva Muuseum – ERMis saab ülevaate meie riigi kujunemisest, eestlaste identiteedist ja olemusest.

Vabamu – See on muuseum okupatsioonidest, vastupanust, taastamisest ja vabadusest. Seal räägitakse Eesti ja eestimaalaste lugu läbi meie vanaemade ja vanaisade isiklike meenutuste ja liigutavate juttude.

Endla Teatri rõdu – 23. veebruaril 1918 loeti teatri rõdult esimest korda ette "Manifest kõigile eestimaa rahvastele". Teatrihoone hävis 1944. aastal. Endise teatrimaja asemel on nüüd hotell Pärnu. Uus teatrimaja valmis praeguses asukohas 1967. aastal.

Kindral Laidoneri muuseum Viimsis – Tallinna piiril Viimsi mõisas, endises Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri suveresidentsis asuv Eesti sõjamuuseum on parim koht, et avastada sõdade ajalugu, millest Eestil ja eestlastel on läbi sajandite tulnud osa võtta.

Konstantin Pätsi ausammas ja mälestuspark – Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president aastatel 1938-1940. Teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Ta juhtis korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgas riigile kõige raskemal ajal, Vabadussõja alguses.

Mälestusmärk "Ajahetk" – Mälestusmärk on pühendatud Eesti Vabariigi loojatele, kelleks olid Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusner.

Vabaduse väljak ja Vabadussõja võidusammas Tallinnas – Aegade jooksul on Vabaduse väljak kandnud erinevaid nimesid: Heinaturg, Peetri plats, Võidu väljak. Esmakordselt nimetati ala Vabaduse väljakuks 1939. a (kuni 1948. a) ning taas kannab ala praegust nime 1989. aastast.

KGB vangikongid – Pagari tänav 1 hoone keldris asus Nõukogude okupatsiooni ajal üks kurikuulsamaid ja kardetuimaid eeluurimisvanglaid. Seni avalikkusele suletuks jäänud endised KGB vangikongid on külastamiseks avatud.

Toompea loss – Toompea loss püstitati 13.-14. sajandil rajatud Toompea linnuse lagunenud idatiiva alusmüüridele. Hilisbarokse fassaadiga loss valmis aastatel 1767-1773. Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu. Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Täna töötab lossis Eesti Vabariigi Riigikogu ja 45.6-meetrise Pika Hermanni tornis lehvib sini-must-valge lipp – iseseisva Eesti riigi sümbol.

Ajakeskus Wittenstein Paide vallitornis – Endises ordulinnuses saab tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni- ja eesti aja ning taasiseseisvumisajaga.

Restoran "100" – Restoran "100" on reis läbi Eesti ajaloo viimase 100 aasta! Restorani peakoka Oleg Alasi jaoks on oluline suhe kohaliku tooraine, Eesti looduse ja ajaloo vahel. A la carte menüü ühendab tänapäevaseid maitseid ja stiili sellega, mida on Eestis köögis pakutud viimase 100 aasta jooksul. Mõnede roogade retseptid pärinevad riigi esimesest iseseisvusperioodist, mõned nõukogude ajast.

Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil – Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis saad tutvuda 20. sajandi sõjaajalooga ja Eesti pärast peetud maa- ja merelahingutega alates Vabadussõjast kuni külma sõja perioodini. Muuseumi ekspositsioonis on sõjatehnikat, relvastust, vormiriideid, aumärke ja palju muud põnevat.

Valga Sõjamuuseum-teemapark – Valga Sõjamuuseumi-teemapargi eesmärgiks on pakkuda isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisega seotud teadmisi ja teenuseid ning militaarses stiilis vabaaja tegevusi.

Eesti Ajaloomuuseum – Lossis on avatud 2018.a Eesti parima püsinäituse auhinna pälvinud näitus „Minu vaba riik".

Hiiumaa Militaarmuuseum – Muuseum asub endises Tahkuna piirivalve­kordonis ning selle uhkuseks on rannakaitse­suurtükkide raudade kogu.

Tallinna Lauluväljak ja Teletorn – need paigad mängisid taasiseseisvumise juures olulist rolli.

Balti keti mälestusmärk Lillis – Mälestusmärk Balti ketile püstitati sündmuse 20. aastapäevaks Lilli-Ungru piiripunktis 2009. aastal.

Miks tähistame Eesti iseseisvuspäeva just 24. veebruaril?

Eesti Vabariigi sünniks loetakse 24. veebruari 1918. aastal Just sellel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 

Vabariigi esimene iseseisvuspäev

Pidustused Vabaduse väljakul aasta möödumisel iseseisvuse väljakuulutamisest.

Foto: Wikimedia Commons

Kuid oma riik ja iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Vabadus on alati ohvreid nõudnud, ka Eesti riik kaotas Vabadussõjas umbes 5500 meest ning ligi 14000 meest sai haavata. Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid, toimuvad mälestusteenistused, tuuakse lilli ja pärgi.


Teleri ees pidupäevasündmustele kaasaelamine läheb rõõmsamalt, kui laual on kilu ja leib

Foto: Aron Urb


Kui täpne olla, siis eestlastes avaldub...

... näiteks põhiliselt kaks arhetüüpset mentaliteeti, mis igal hetkel võivad välja lüüa. Inimesed jagunevad selgesti kaheks: ühed on koorilauljad, teised rahvatantsijad. Lauljad kannavad endas melanhoolse mentaliteedi alget, neis on sissepoole pööratud tugevat meditatiivsust, rahvatantsijad evivad füüsilist täiust, nietzschelikku elujaatavat hoiakut. Tantsijad ei saa aru, mida lauljad tegelikult tahavad, ja vastupidi. Aga pidu hõlmab kõiki.


Marju Lepajõe



Õnnesoovid meie riigile!

Viimati muudetud: 16.08.2022

Teema: Kultuur ja Ajalugu

Uudiskiri