Kuidas sel aastal riigi sünnipäeva tähistada?

Allikas: Marek Kusmin Flickr

Kuidas sel aastal riigi sünnipäeva tähistada?

Eesti sünnipäeva tähistamise lahutamatuks osaks on olnud nii kaitsejõudude paraad kui ka presidendi pidulik vastuvõtt. Sel aastal jäävad need koroonaviiruse leviku tõttu ära. Kuidas võiks siis iseseisvuspäeva tähistada?

Pidupäevale saab terve päeva jooksul elada kaasa ERR-i teleprogrammi vahendusel. Otseülekandena näeb nii Toompeal toimuvat pidulikku lipuhõiskamist, kuhu seekord pole kaasaelajad lubatud, katseväe juhataja kõnet kui ka pärgade asetamist Vabadussõja võidusambale. Ehkki Tartus toimuma pidanud kätlemistseremooniat tavapärasel viisil ei toimu, saame siiski teleri vahendusel kuulda presidendi kõnet ja sellele järgnevat kontserti.

President Kersti Kaljulaid kutsub kõiki üles heiskama päikesetõusul riigilippu oma kodudes.


Lipp Pika Hermanni tornis

Foto: Kaupo Kalda


Paraadi näeme ilmselt järgmisel aastal. Seniks on huvitav faktiliselt teada, kui mastaapne see üritus tavaliselt on. Paraadist võtab osa rohkem kui 800 osalejat ja ligi poolsada ühikut tehnikat, 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit. Liitlastest on esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Osalevad ka NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus. Võimas vaatepilt on haarav nii lastele kui täiskasvanutele.


Eesti võib olla...

... tõepoolest üks väheseid paiku maailmas,kus keel, kultuur ja loodus on ühevanused ning sirgunud koos umbes 10 000 aasta vältel.


Valdur Mikita

Nii paraad kui vastuvõtt toimuvad igal aastal erinevas Eesti linnas. Lisaks pidulikule vastuvõtule annab president tavaliselt sel päeval üle riiklikud teenetemärgid, nende pälvinute nimekiri ilmub ajakirjanduses.


Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul

Foto: Visit Estonia


Miks tähistame Eesti iseseisvuspäeva just 24. veebruaril?

Eesti Vabariigi sünniks loetakse 24. veebruari 1918. aastal Just sellel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 

Vabariigi esimene iseseisvuspäev

Pidustused Vabaduse väljakul aasta möödumisel iseseisvuse väljakuulutamisest.

Foto: Wikimedia Commons

Kuid oma riik ja iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Vabadus on alati ohvreid nõudnud, ka Eesti riik kaotas Vabadussõjas umbes 5500 meest ning ligi 14000 meest sai haavata. Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid, toimuvad mälestusteenistused, tuuakse lilli ja pärgi.


Teleri ees pidupäevasündmustele kaasaelamine läheb rõõmsamalt, kui laual on kilu ja leib

Foto: Aron Urb


Kui täpne olla, siis eestlastes avaldub...

... näiteks põhiliselt kaks arhetüüpset mentaliteeti, mis igal hetkel võivad välja lüüa. Inimesed jagunevad selgesti kaheks: ühed on koorilauljad, teised rahvatantsijad. Lauljad kannavad endas melanhoolse mentaliteedi alget, neis on sissepoole pööratud tugevat meditatiivsust, rahvatantsijad evivad füüsilist täiust, nietzschelikku elujaatavat hoiakut. Tantsijad ei saa aru, mida lauljad tegelikult tahavad, ja vastupidi. Aga pidu hõlmab kõiki.


Marju Lepajõe



Õnnesoovid meie riigile!

Viimati muudetud: 23.02.2021

Teema: Kultuur ja Ajalugu