Kuidas karusid pildistada?

Eestis on ligi 800 karu, mida on väikese riigi kohta väga palju. Kui võrrelda lähiriikidega, siis ühe kilomeetri kohta on meil 3-4 korda rohkem karusid kui näiteks Soomes või Rootsis.

Karude vaatlemisel on igas riigis oma eripärad, näiteks Soomes asuvad karuvarjed peamiselt rabamaastikul, Sloveenias on palju mägimaastiku taustaga karude pildistamisvarjeid.

Eestis on pigem avatud ja tasase maastiku taustaga miljöö - peamiselt mets ja avatud maastik. Meil on karude pildistamine küllatki uus teenus, seega saavad loodusfotograafid siin oma piltidega hästi muudest looduspiltnikest eristuda. Mida siis aga võiks üks hobifotograaf karude vaatlemisel ja pildistamisel silmas pidada?

Millist fotovarustust kasutada?

Oluline on õige tehnika. Näiteks mina kasutan peamiselt 300 mm objektiivi, sageli aga kulub ära ka 70-200 mm vahemikku kuuluv objektiiv. Omal kohal on mõnikord isegi lainurk - päris mitmel korral on pilt tegemata jäänud, kuna karu on liiga lähedal, nii et hästi valmistunud fotograafil tuleb valmis olla igasugu olukordadeks, mida loodus ja metsloomad pakuvad.

Olen õppinud, et karud on väga liikuvad, täiesti paigal on nad väga harva. Mõnikord on mõni teismeline karu varje ette küll ka magama jäänud, kuid see on erand. Niisiis - objektiiv vahemikus 70-600 on võimalik, kuid keskmiselt on hea ka 200-300. Ja vahemaa karudest on sel juhul u 10-40 meetrit.

Millal on parim aeg karusid varjest pildistada?

Loomulikult aasta kõige valgemal ajal, mais ja juunis! Seda hoolimata faktist, et karude jooksuaeg (aprillist juunini) pakub väga huvitavaid hetki, nt kui varje juurde tuleb jalutama kogu karude perekond - ema kaheaastaste poegadega ja suur isakaru. Jooksuajal on karude käimised üsna kaootilised - ühel päeval on nad olemas, teisel aga täitsa kadunud.

Teismelised, kes jooksuajast osa ei võta, on sellal püsivamad varje juures käijad, samuti emakaru väikeste poegadega. Ent tihti ajab isakaru emakaru koos väikeste poegade ja teismelistega sealt minema. Pärast jooksuaega on karude liikumised rohkem ette ennustatavad. Augusti lõpus tekib nende käimistesse pisike paus, ent ka siis külastavad nad varjeesist üsna sageli.

Sügisel muutuvad karud taas aktiivsemaks, ent siis on pimedus näpistamas. Kindlat kellaaega, millal karud liiguvad, mõistagi pole - vahel näeb neid kell 11, vahel pärastlõunal. Kui emakaru koos poegadega on koha omaks võtnud, külastab ta varjeesist üsna regulaarselt ja igapäevaselt. Varjetesse saab sügisel minna kella 15 paiku ning väljuda pimeda aja saabudes.

 Kuidas varjes käituda?

Varjes tuleb istuda kaua, õhtul kl 16-17st järgmise päeva hommikuni, välja arvatud sügiseti. Minu jaoks on need rahulikud hetked varjes loodushelide taustal isegi suurema väärtusega kui karu nägemine ja pildistamine, eriti tänapäeva kiires maailmas, kui kõik tormavad kuhugi.

Paremaks kogemuseks harjutan end varjes võimalikult vähe igasugu nutiseadmeid kasutama. Keskendun loodushelidele ja panen tähele, mis väljas toimub. Tõtt-öelda läheb aeg varjes väga kiiresti, alati on midagi kuulata või vaadata. Sagedased külalised - kährikud, rebased, mägrad, metsalinnud - sisustavad aega hästi. Teinekord võib muidugi juthuda, et olen end jõudnud just varjesse sisse seada, kui peakülaline ongi juba kohal.

Varjesse tasub võtta kaasa ka söögi- ja joogipoolist. Muide, oma esimese karupildi varjest tegin nii, et olin ennast just sisse seadnud ja sõin eelmise päeva jaanipäevapeost järele jäänud šašlõkki, lihatükk suus, kui juba karu tuligi!

Meeles tuleb pidada, et liiga krõbisevaid sööke ei tasu varjesse siiski kaasa võtta, vältimaks liigseid hääli ja müra, mis võivad karuoti eemale peletada. Samas käis eelmisel aastal mu õde oma kolme lapsega varjes. Kas karu käis? Käis. Vaikselt olemine, ka eelnevalt enda mitte lõhnastamine, on varjes olles siiski elementaarsed reeglid.

Kui karu tuleb, mida siis teha? Kas kohe pildistama hakata? Ka mina olen nii teinud, ent tegelikult võiks natuke oodata ja lasta karul kohaneda. Siis on lootust, et ta jääb kauemaks. Alati see muidugi ei õnnestu ja palju oleneb ka sellest, mis eesmärgiga sa varjesse lähed - kui sooviga karu kaugemalt pildistada ja teha pigem keskkonnast pilt, siis võib karu silmates kohe pildistamisega algust teha. Silmas tuleb aga pidada, et karu ei pruugi siis lähemale tullagi, sest ajal, kui karu söödale läheneb, peavad varjes olijad käituma võimalikult vaikselt.

Milliseid varjeid eelistada?

Karuvaatluse varjeid on erinevaid, ent mina soovitan, neid, kus on 4-6 pildistamisava ja alumised neist asuvad võimalikult põranda pinna tasemel. Sealt pidlistades saab väga hea võttenurga. Ülemised avad võiksid asuda u 50-70 cm kõrgusel. Kui alumistest avadest on hea pildistada n-ö riisikoti pealt, siis ülemistes saab panna statiivipea aknalauale kinnitatud kruvidele ja statiivijalgu polegi vaja.