Rahvuspargid

Eestis on 6 eriilmelist rahvusparki ja põnevaid kaitsealasid, kus on tihedalt põimunud loodus, kultuur ja ajalugu. Vaata, mida iga piirkond pakub.

Ehkki Eesti riigi territoorium on väike, on siinsed kuus rahvusparki igaüks ise nägu. Lääne-Eesti poole jäävaid alasid kaunistavad ranna- ja puisniidud ning väikesaared ja laiud – sumpa ühelt saarelt teisele läbi merevee ja naudi imelist päikeseloojangut.

Kõigest mõnisada kilomeetrit ida poole jäävates rahvusparkides kohtab pigem suuri põlismetsi, kilomeetrite viisi laiuvaid sooalasid, kuppelmaastikke ja rikkalikult pärandkultuuri, näiteks sajandeid vanu suitsusaunasid ja siiani vanu traditsioone järgivad kalurikülasid.

Ka kliima võib Eesti eri piirkondades olla täiesti oma nägu: kui lääne pool on soe kevadpäike lilled kasvama pannud, saab Ida-Eestis mõnikord veel suusatada.

Kolm Eesti rahvusparki (Lahemaa, Matsalu ja Soomaa) on saanud Euroopa kaitsealade liidult (EUROPARC Federation) kvaliteedimärgise, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi jätkusuutlikku arendamist.

Lahemaa

Eesti põhjarannikul asuv Lahemaa rahvuspark on läbilõige parimast, mida Eestimaa loodus pakkuda suudab. 725 km2 suurusel alal on nii lopsakaid põlismetsi, silmapiirini ulatuvaid rabasid kui ka kiviseid ja liivaseid looklevaid mererandu. Lase oma sisemine laps valla ja turni mööda rannakive. Kui sellest väheks jääb, otsi üles Eesti suurimad rändrahnud ja imetle, kuidas loodus on suutnud need ühest kohast teise liigutada.

Allikas: Priidu Saart

Matsalu

Lääne-Eestis asuv Matsalu on linnuvaatlejate paradiis – igal aastal lendab sealt läbi 2 miljonit arktilist rändlindu, kellest 230 000 jääb Matsalusse ka pesitsema. Kuid linnud pole seal ainsad tiivulised – märgalad meelitavad ligi erinevaid liblika- ja kiililiike. Matsalu rahvuspark hõlmab lisaks maismaale ka 50 saart ja laidu. Sealne maa kerkis merest alles 3000 aastat tagasi ja siis asuti seal kohe loomi karjatama, mille tulemusel kujunesid välja Matsalule tüüpilised lagedad ja niisked maastikud – ranna-, luha- ja puisniidud.

Allikas: Martti Volt

Soomaa

Kas teadsid, et Eestis on võimalik kogeda viiendat aastaaega? See on nähtus, kui vesi ujutab Kesk-Eestis asuval Soomaal põllud, teed, metsad ja talumaad üle. Siis pole liikumiseks muud varianti, kui võtta paat. Üleujutused tekivad seetõttu, et rohkem kui pool Soomaa rahvuspargi alast moodustavad sood ja hiiglaslikud rabamassiivid, ülejäänud kuulub metsatukkadest ümbritsetud jõgedele, värviküllastele puisniitudele ja luhtadele.

Allikas: Sven Zacek

Vilsandi

Saaremaa läänerannikul asuv Vilsandi on kõige merelisem ja saarterohkem rahvuspark Eestis. Kaks kolmandikku pargist moodustab meri koos 160 saarega, poolsaare ja laiuga. Külastajaid võlub eelkõige see, et rahvuspargis saab liikuda ühelt laiult teisele mööda madalat merd. Võta varbad paljaks, keera püksisääred üles ja lase merepõhjal oma taldu masseerida. Muidugi võib saarte ja laidude ümbrust uurida ka mõne veesõidukiga. Suure tõenäosusega näed randadel pikutavaid hülgeid – seal elab neid rohkelt.

Allikas: Mati Kose

Karula

Lõuna-Eestis asuv Karula on meie väikseim rahvuspark. Selle silmapaistvaim tunnus on kuppelmaastik – väikesed ümarad mäekesed, mida mujal Eestis ei leidu. Pinnavorm muutus selliseks siis, kui mandrijää tuhandeid aastaid tagasi liikuma hakkas ja maapinna künklikuks vormis. Kuplikeste vahele jäävad Karulas tihedad metsatukad, sooalad ja väikesed järvekesed, mis on justkui taevasse vaatavad päikese käes helkivad silmakesed.

Allikas: Mati Kose

Alutaguse

Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark, mille omapäraks on kontrastsus – puhas puutumata loodus vaheldub mahajäetud külade, iidsete matmispaikade ja põlevkivikaevandustega. Sealne loodus on silmapaistev oma kaunite põlismetsade ja sügavate soode poolest, meenutades kohati taigat. Metsades elavad mitmed ohustatud ja haruldased liigid. Paksude laante vahel müttavad ringi Eesti suurimad kiskjad – pruunkarud.