Jaanipäeva üritused ja muud kombed

Allikas: Visit Estonia

Jaanipäeva üritused ja muud kombed

Jaanipäev on Eestis üks kõige vanemaid ja oodatumaid pühasid. Sel aasta kõige valgusküllasemal ajal suunduvad inimesed loodusesse, et nautida kaunist aastaaega sõprade ja perekonna seltsis. Loe, kus sel aasta suurimad jaanituled toimuvad. Saad teada ka seda, mida vanad eestlased jaaniõhtul tegid.


Suvine pööripäev

Jaanipäeva paiku õitseb kogu loodus ennastunustavalt ning pikad päevad ööle ruumi ei anna. Päike loojub hilisõhtul ja ööd päris pimedaks ei lähegi, maad katab vaid videvik. Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil kogu põhjapoolkeral on päev kõige pikem ja öö kõige lühem. Sellest päevast hakkavad ööd taas pikemaks ja päevad sammhaaval lühemaks minema.

Põhjamaine öö

Foto: Visit Estonia

Jaanipäeva tähistati juba ammu enne ristiusu jõudmist Eestisse ning see paganlik traditsioon on täies elujõus ka tänapäeval. 1919.aastast langevad jaanipäeva pidustused kokku Võidupühaga, mil Eesti väed saavutasid Võnnu lahingus võidu sakslaste üle.


Traditsioonid ja kombed

Nõnda nagu kõlab kuulus viisijupp "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", tähistab jaanipäev maarahva jaoks suvise heinateo algust. 23. juunil ehk jaanilaupäeval ükski eestlane siiski töötegemisele ei mõtle. Nimelt on jaaniõhtu eestlastele juba aastasadu olnud eriline pidupäev, mil lapsed saavad kuni varajase päiksetõusuni õues olla, noored armunud koos sõnajalaõit otsida ja vanavanemad lõkke ääres keha soojendada ning vaimu värskendada.

Jaanituli ongi paljude eestlaste jaoks jaanipäeva keskmeks, mille jaoks juba pikalt ettevalmistusi tehakse. Traditsiooniliselt kasutatakse ära kogutud puud ja kasutusest läinud puuesemed. Need kellel peotuju polnud, leidsid indu ebausust, mille kohaselt jaanipeole minemata jätmine võis kaasa tuua lõõmavaid tagajärgi.

Peotuju tõstmiseks on eestlased aga aastasadu mitmeid põnevaid tegevusi välja mõelnud ning leidub vähe neid, keda sündmus külmaks jätab. Jaaniõhtul lauldakse ja tantsitakse ning julgemad näitavad rammu üle jaanitule hüpates, lootes nõnda heale õnnele ja tervisele järelejäänud aasta jooksul. Siinkohal tasub meenutada, et nii mõnigi on oma võimeid üle hinnanud ja lõpetanud õhtu kõrbenud tagumikuga.

Koos ilmaga soojenevad sel kesksuve päeval ka südamed ning nõnda nagu Koit ja Hämarik samanimelises muistendis, on vanarahva uskumuste kohaselt jaanipäev ka see eriline õhtu, kus neidudel on võimalik oma tulevast unes näha. Noormeestele peaks see õhtu olema samuti hea hetk huvi üles näidata, andes endast seejuures parima, et just nemad neiude unenägudest läbi vilksaksid.

Romantikud teevad jaanipäeval teadagi mida – veavad end metsa sõnajalaõit otsima. See müütiline õis pidavat tähistama armastust. Võiks kriitiliselt küsida, et kuna sõnajalaõit ju olemas ei ole, kas siis armastust ka mitte?

Üks mis kindel – kui sõnajalaõie leidmisega ei vea, on tõenäosus vähemalt jaaniusse näha. Ja ausalt öeldes on need märksa põnevamadki. Kui oled oma silmaga rohu sees helkivad ussikest näinud, tekib hasart neid veel leida. Vat see on müstika, kuidas need väikesed olevused omal "lambi" tööle saavad. Teadus ütleb selle kohta, et seda aitab teha bioluminessents.

Öine grillimine

Foto: Mariann Liimal
Viimati muudetud: 20.06.2022

Teema: Kultuur ja Ajalugu, Loodus