Jaaniööl kohtub Hämarik Koiduga

Jaaniööl kohtub Hämarik Koiduga

Allikas: Andrus Unger, Visit Estonia

  • Jaanipäeva traditsioonid Eestis Allikas: EAS

Jaanipäev on Eestis üks kõige vanemaid ja oodatumaid pühasid. Sel aasta kõige valgusküllasemal ajal suunduvad inimesed loodusesse, et nautida kaunist aastaaega sõprade ja perekonna seltsis.

Suvine pööripäev

Jaanipäeva paiku õitseb kogu loodus ennastunustavalt ning pikad päevad ööle ruumi ei anna. Päike loojub hilisõhtul ja ööd päris pimedaks ei lähegi, maad katab vaid videvik. Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil kogu põhjapoolkeral on päev kõige pikem ja öö kõige lühem. Selle aasta suvi algab 21.juuni varahommikul, mil Päike asub seniidis põhjapöörijoone kohal. Sellest päevast hakkavad ööd taas pikemaks ja päevad sammhaaval lühemaks minema.

Põhjamaine öö

Foto: Visit Estonia

Jaanipäeva tähistati juba ammu enne ristiusu jõudmist Eestisse ning see paganlik traditsioon on täies elujõus ka tänapäeval. 1919.aastast langevad jaanipäeva pidustused kokku Võidupühaga, mil Eesti väed saavutasid Võnnu lahingus võidu sakslaste üle.

Traditsioonid ja kombed

Nõnda nagu kõlab kuulus viisijupp "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", tähistab jaanipäev maarahva jaoks suvise heinateo algust. 23.juunil ehk jaanilaupäeval ükski eestlane siiski töötegemisele ei mõtle. Nimelt on jaaniõhtu eestlastele juba aastasadu olnud eriline pidupäev, mil lapsed saavad kuni varajase päiksetõusuni õues olla, noored armunud koos sõnajalaõit otsida ja vanavanemad lõkke ääres keha soojendada ning vaimu värskendada.

Jaanituli ongi paljude eestlaste jaoks jaanipäeva keskmeks, mille jaoks juba pikalt ettevalmistusi tehakse. Traditsiooniliselt kasutatakse ära kogutud puud ja kasutusest läinud puuesemed. Need kellel peotuju polnud, leidsid indu ebausust, mille kohaselt jaanipeole minemata jätmine võis kaasa tuua lõõmavaid tagajärgi. Peotuju tõstmiseks on eestlased aga aastasadu mitmeid põnevaid tegevusi välja mõelnud ning leidub vähe neid, keda sündmus külmaks jätab. Jaaniõhtul lauldakse ja tantsitakse ning julgemad näitavad rammu üle jaanitule hüpates, lootes nõnda heale õnnele ja tervisele järelejäänud aasta jooksul.

Koos ilmaga soojenevad sel kesksuve päeval ka südamed ning nõnda nagu Koit ja Hämarik samanimelises muistendis, on vanarahva uskumuste kohaselt jaanipäev ka see eriline õhtu, kus neidudel on võimalik oma tulevast unes näha. Noormeestele peaks see õhtu olema samuti hea hetk huvi üles näidata, andes endast seejuures parima, et just nemad neiude unenägudest läbi vilksaksid.

Öine grillimine

Foto: Mariann Liimal

Kuhu minna?

Tänapäeval teevad paljud väiksema sümboolse lõkke kas koduaias või sõidavad hoopis loodusesse piknikku pidama. Õues grillimine, einestamine ja vana hea saun on paljude jaoks juba kombekohasem kui lõkke tegemine, mis on ka paljudes avalikes kohtades keelatud. Tänapäeval peetakse jaanipäeva peamiselt sõpruskondade keskselt, kuid traditsiooniliselt kogunevad peole nii perekonnad kui ka sõbrad.

Kuigi suuremad jaanituled süüdatakse igas külas kui ka linnas, siis võib end jaanilainele häälestada juba nädal varem algaval Suure-Jaani Muusikafestivalil, mis leiab aset 17.-23.juunil. Festivali kulminatsiooniks on 23.juuni öösel kell 3 toimuv päikesetõusukontsert Hüpassaare rabasaarel. Kohale võib minna kas jalgsi või Suure-Jaanist tasuta bussidega ning selga peaks panema soojad riided, kaasa võtma kuuma tee ja midagi istumise alla.

Kaunist jaaniaega!

Viimati muudetud: 21.07.2017

Teema: Kultuur ja Ajalugu, Loodus, Üritused

Soovitame