public.homepage.logo
Osmussaare tuletornAllikas: Rivo Veber

TOP 10 saart, mida sel suvel avastada

Eestis on 2317 saart, millel on olnud määrav roll meie rahva ajaloos ja meie pärimuskultuuri loomisel. Vaata, milliseid neist sel suvel külastada!

1. Saaremaa

Eesti suurim saar, Saaremaa, meelitab külastajaid oma looduskauni ilu, rikkaliku ajaloo ja kultuuripärandiga. Siin leib kuurortitraditsioone (Kuressaare on pikka aega olnud tuntud kuurort, mille ajalugu ulatub Vene Tsaaririigi aega). Saare pealinnas Kuressaares on midagi igaühele, olenemata aastaajast. Külastajad saavad lõõgastuda ja avastada kohalikku kultuuri, imetleda kunsti erinevates galeriides ning jalutada ajaloolises piiskopilinnuses. Saaremaa on Eesti  üks populaarseimatest turismisihtkohtadest, meelitades külalisi nii lähedalt kui kaugelt.

Mida vaadata: Kaali meteoriidikraatrite väli, Thule KodaAngla tuulikud, Maasi kindlusevaremed, Kuressaare piiskopilinnus ja Panga Pank. Planeeri oma perepuhkus Saaremaal!

Kuidas kohale saab: Praami või parvlaevaga Kuivastu sadamast (või Virtsu sadamast). Tallinnast saab Kuressaarde lennukiga kiirelt ja mugavalt, lend kestab orienteeruvalt 30 minutit. 

Saarema rannajoon

Allikas: Evolumina

2. Muhu

Teel Saaremaale läbitakse Muhu saart tavaliselt peatumata, kuid Muhu on idülliline väikesaar, mis väärib pikemat peatust. Muhu on koht, kus aeg puhkab. Muhu aastasadu muutumata külamiljöö ja maastik kutsuvad otsima endale pelgupaika saarel. Vahemaad erinevate vaatamisväärsuste vahel ei ole pikad ning seetõttu on suurepärane võimalus liikuda ka jalgrataste, hobuste ja paatidega.

Muhus on esile toodud rannarahva kultuur muinasajast tänapäevani. Saarel väärtustatakse jõudsalt ka ökoloogilist tasakaalu ning tuuakse esile looduslähedane mõtteviis.

Mida vaadata: Pädaste mõisKäsitööpood Liiva külas, Muhu seikluspark, restoran Alexander, Muhu Jaanalinnufarm, Üügu pank, Muhu Katariina kirik with its pagan tombstones.

Kuidas kohale saab: Muhu saarele pääseb mandrilt (Kuivastu sadam) praamiga, või Saaremalt üle silla. 

Lambad jalutavad heinamaal

Allikas: Rivo Veber

3. Hiiumaa

Hiiumaa on Eesti suuruselt teine saar, mille peamiseks väärtuseks suurlinna inimeste ja välismaalaste silmis eraldatus, rahu ja vaikus. See on nagu üks suur spaa hingele: saab metsas jalutades värsket osooni hingata, saunalävel omaette mõtiskleda või inspireerivas kaugtöökontoris loomingusse süveneda.

Hiiumaal on puutumata rannad, samblased metsarajad, rikkalikud marja- ja seenemetsad ning hästi hooldatud telkimisalad. Hiiumaal on 324 kilomeetrit hästi märgistatud matkaradu. Kaunid sadamad ootavad meremehi ja rannad suplejaid. Hiiumaa restoranides ja kohvikutes leiab ahvatlevaid kohalikke delikatesse ning rikkalikel kalapüügialadel saab kalastada ise või osta värsket kala otse kaluritelt.

Mida vaadata: Kõpu tuletornRistna and Tahkuna lighthouses, Sääretirp, RistimägiElamuskeskus Tuuletorn ja Lavendlitalu paradiisisaar Hiiumaal.

Kuidas kohale saab: Hiiumaale viivad mandrilt praamid Rohuküla-Heltermaa liinil. Parvlaev nimega Soela seilab Triigi sadamast Saaremaalt Sõrule Hiiumaal. Vaata sõidugraafikut ja osta piletid ette siit. Kiirelt ja mugalt saab otse Tallinnast Kärdlasse ka lennukiga, lend võtab aega umbes 30 minutit.

Hiiumaa lavendlitalu põld

Allikas: Priidu Saart

4. Vormsi

Romantilise jalutuskäigu või jalgrattasõidu ajal ümber Vorsmi saare on endiselt näha Rootsi meresõitjate mõjutusi, kes asusid Vormsi saarele elama sadu aastaid tagasi - mõjutusi on nii arhitektuuris kui ka kohanimedes. Kuni 1944. aastani oli saar asustatud peamiselt rannarootslaste poolt ning saarel asub maailma suurim rõngasristide kogu. Tänapäeval elab saarel umbes 450 inimest. Vormsi on suurepärane puhkusekoht neile, kes otsivad puutumatut loodust või kellele meeldib rannarootsi elustiil ja ajalugu.

Vormsi kaunid kadakaväljad, mereäärsed rajad, rändrahnud ja tuletornid on kõige mugavam avastada kas jalgsi või jalgrattaga.

Mida vaadata: Vormsi kalmistul asub maailma suurim rõngasristide kogu, 13. saj pärit Vormsi Püha Olavi kirik eripäraks on torni puudumine, Saxby tuletorn, Rumpo matkarada, Vormsi Talumuuseum

Kuidas kohale saab: Vormsi saarele (Sviby sadam) pääseb mandrilt praamiga, parvlaev “Ormsö” viib üle nii autod kui jalakäijad. 

Räbly tuulikud

Allikas: Priidu Saart

5. Kihnu

Kihnu on ainulaadne saar, kuna selle elanike elustiil ja kultuur on osa UNESCO pärandiloendist. Saare elanike ajalooline elustiil on endiselt väga elav- naised kannavad igapäevaselt traditsioonilist esivanemate riietust ning ka mehed ja lapsed riietuvad traditsiooniliselt. Saare elanikud laulavad traditsioonilisi laule ja tantse, praktiseerivad iidseid käsitööoskusi ning hoiavad vanu traditsioone ja rituaale elus nii pulmapidustustes kui erinevates igapäevastes tegevustes, nagu käsitöö tegemine või kalapüük.

Ühelt poolt on Kihnu Eesti seitsmes suurim saar, kus on palju vaatamisväärsusi, kuid samas on see piisavalt väike, et olla ideaalne koht jalutamiseks, kalapüügiks, jalgrattasõiduks ning sõbralike saareelanikega tutvumiseks. 19. sajandil pöördus enamik saare elanikke õigeusu poole, mis on saare ja selle elanike veel üks eristav tunnusjoon.

Mida vaadata: Kihnu muuseum, Kihnu Püha Nikolai Kirik, Kihnu Käsitööpood, Kihnu tuletorn, kalastus- ja rattaretked.

Kuidas kohale saab: Kihnule pääseb mandrilt parvlaevaga "Virve", mis sõidab Munalaiu ja Kihnu sadama vahel ning võtab vastu nii autosid kui ka jalakäijaid.

Kihnu lapsed tantsimas

Allikas: Priidu Saart

6. Ruhnu

Kuuekümne elanikuga Ruhnu saare kogukond kasvatab hobuseid, lambaid ja lehmi ning hoolimata oma väikesest suurusest, on seal ilmajaam, lennujaam, postkontor, arst, raamatukogu ja kaks poodi. Lõunapoolseim saar Eestis on tuntud ka kui Liivi lahe pärl. Kuni 1944. aastani oli saarel tugev rootsi kogukond, kuid Teise maailmasõja ajal lahkusid nad Rootsi elama.

Ruhnu on koduks vanimale puidust ehitisele Eestis ja ka meie vanimale säilinud puidust pühakojale, kirikule, mis ehitati 1644. aastal.

Mida vaadata: Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis Ruhnu Püha Magdaleena puukirik ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda, Ruhnu tuletorn and Ruhnu muuseum

Kuidas kohale saab: Ruhnule pääseb kahe erineva transpordivahendi abil. Oktoobrist aprillini saab Pärnust ja Kuressaarest lennukiga ning maist oktoobrini parvlaevaga Pärnust, Roomassaarelt (Saaremaa) või Munalaiult. 

women walking in forest

Allikas: Stina Kase

7. Vilsandi

Vilsandi oli oma hiilgeaegadel koduks üle 200 inimesele, sealhulgas kaluritele, meresõitjatele ja hülgeküttidele, kuid tänapäeval elab seal ainult üks püsiv elanik – saarevalvur. Arvatakse, et saar ise on üle 2000 aasta vana.

Tänapäeval on Vilsandi rahvuspark Eesti kõige merepiirkondlikum rahvuspark ja saarerikkaim piirkond - rahvuspargist hõlmab 2/3 Läänemeri ning ülejäänu koosneb 160 saarest, poolsaarest ja suudmest. Rahvuspark loodi juba aastal 1910.

Mida vaadata: Vilsandi Kiipsaare tuletornHarilaiu poolsaar and the Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus.

Kuidas kohale saab: Vilsandi rahvuspargi külastus tuleb ette planeerida. Kohaliku omavalitsuse korraldatud paadiliin sõidab Papissaare (Saaremaa) sadamast Vikati (Vilsandi) sadamasse ja tagasi.

Vilsandi Kiipsaare tuletorn

Allikas: Mati Kose

8. Aegna

Aegna saar asub otse Tallinna külje all, kõigest 14 km – ideaalne paik, kuhu kasvõi üheks päevaks pageda, et pääseda linnamüra ja kiirustamise eest. Pealinna koosseisu kuuluva saare pindala on 3 km² ja suurem osa sellest on kaetud metsaga – leidub nii männikuid, kuusikuid, sanglepikuid ja kaasikuid. Rannajoont on aga kokku 10 km – paras pikkus, et jalgsi ring peale teha ja leida päevitamiseks või niisama liivaluidetes puhkamiseks mõnus eraldatud paigake.

Esimese Maailmasõja alguses evakueeriti kõik saare elanikud Aegnalt ja saar muudeti sõjaväebaasiks. Raudtee taastati sõjavajaduste jaoks. Laevateenus saarele taastati 1961. aastal, kuid ainult eriloaga inimestele. Alles 1991. aastal avati saar laiemale külastajaskonnale.

Mida vaadata: Rannamõnude nautimiseks on ilmselt kõige parem saare põhjaosas olev liivarand, mille lähistel asub ka maagiline kivilabürint.

Kuidas kohale saab: sõida regulaarliiniga või kasuta veetaksot

Aegna saare vaade

Allikas: Kätriin Huttunen

9. Naissaar

Tallinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar köidab ilusa liivaranna, matkaradade, militaarpärandi ja suvise kultuurifestivaliga Nargen Festival. Asukoha tõttu on Naissaarel läbi sajandite olnud oluline kaitsefunktsioon. Peeter Esimese ajal ehitati  suurtükipatarei, et sulgeda kahuritulega ligipääs Tallinnale Soome lahelt. Saare lõunaosast leiad mahajäetud nõukogudeaegse miinitehase, samuti on pärandiks kitsarööpmeline raudtee pärandiks ajast, kui saar oli Nõukogude sõjaväe valduses. Praegu elab saarel vaid üks inimene ning kogu saar on looduskaitse all. 

Mida vaadata: Naissaare keskrada, Naissaare tuletorn and Naissaare sõjamuuseum.

Kuidas kohale saab: Regulaarne laevaühendus Pirita sadamast või Tallinna Kalasadamast mai lõpust septembri keskpaigani reedest pühapäevani. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga.

Naissaare sadam

Allikas: Madis Rallmann

10. Piirissaar

Väike Piirissaar asub Eesti ja Venemaa vahel, Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas Tartu vallas. Kogu saar – 7,5 ruutkilomeetrit – on looduskaitseala: siinsetes soodes leidub mitu punasesse raamatusse kantud konna- ja kärnkonnaliiki. Piirissaarel leidub veel teisigi kaitsealuseid kahepaikseid, samuti haruldasi linde ja taimi.

Piirissaarel on kolm küla – Piiri, Tooni ja Saare. Aasta läbi on Piirissaarel eesti ja vene keelt kõnelevaid elanikke kokku vaid 30, suviti aga ligi 200. Siinse kinnise kogukonna peamised tegevusalad on kalapüük ja juurvilja, eriti sibulate kasvatamine.

Mida vaadata: Piirissaare vanausuliste maja-muuseum, traditsiooniline staroveride palvekoda Saare külas, vanausuliste kalmistud, mida on kokku kolm.

Kuidas kohale saab: regulaarse laevaühendusega Laaksaare sadamast Piirisaare sadamasse.

Inimesed sõidavad looduses jalgrattaga

Allikas: Rivo Veber

Vaata lisaks www.veeteed.ee ja www.tuulelaevad.ee praamiühenduste kohta info saamiseks.