Ranniku matkarada: soovitused

Piki Läänemere rannikut kulgev Ranniku matkarada on osa Euroopa pikamaarajast E9. Matkarada algab Nida külast Leedu-Läti piiril ja lõpeb Eestis Tallinna sadamas. Marsruudi kogupikkus on 1200 km, millest 580 km kulgeb Lätis ja 620 km Eestis. Rada on läbitav mõlemas suunas - Tallinn võib olla samuti lähtepunkt.  

Marsruudil Nida – Liepāja – Ventspils – Kolka – Jūrmala – Riia – Saulkrasti – Heinaste – Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn saab näha üle 500 loodus-, ajaloo- ja kultuuriobjekti. Ranniku matkarada hõlmab ka Eesti saari: Kihnu, Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar.

Kuidas läbida Ranniku matkarada?

Ranniku matkarada koosneb 8 suuremast etapist, mis omakorda jagunevad 60 ühepäevaseks jalutuskäiguks, mille pikkused on vahemikus 15-25 km ja mille igat päeva saab võtta kui eraldiseisvat marsruuti.

Eesti etapid on Pärnu lahe rannik ja kalurikülad (Ikla – Virtsu 228 km, kestvus 11 päeva), Matsalu rahvuspark ja Lääne-Eesti saared (Virtsu – Rohuküla 100 km, kestvus 5 päeva, lisaks Saaremaa, Muhu, Hiiumaa ja Vormsi), Haapsalu ja rannarootsi külad (Tuuru – Nõva 136 km, kestvus 6 päeva) ning Loode-Eesti pankrannik ja kosed kuni Tallinnani (Nõva – Tallinn 158 km, kestvus 8 päeva). 

• Läti etapid on Dižjūra (Läänemere Kuramaa rannik), Mazjūra (Riia lahe Kuramaa rannik), Jūrmala ja Riia (Läti kõige populaarsem kuurortlinn ning pealinn) ja Vidzeme rannik (Riia lahe idarannik).
• alustada saab igast ligipääsetavast kohast ja liikuda mõlemas suunas;
• erinevaid etappe saab läbida ka ühistranspordiga või leppida näiteks majutuskohtadega kokku logistika ja pagasi vedamine;
• looduses aitavad orienteeruda teeviidad ja infostendid, valge–sinine–valge markeeringud puudel ja muudel loodusobjektidel, külades ja linnades on kleebised liiklusmärkidel ja elektripostidel.
• kui rada kulgeb pikemat aega mööda randa ja suunda ei muuda, siis märgistust ei ole.

Lätis kulgeb matkarada peamiselt mööda liivarandu ja mereäärseid niite. Eestis on rada Haapsalu ja Tallinna vahel ~100 km piki merekallast, mujal on rannajoon liigendatud ja koosneb paljudest maaninadest, märgaladest, roostikest või rannaniitudest, nii et ülejäänud ~500 km saab läbida mööda rannikuäärseid teid ja kohati ka autotee serva. Linnades ja asulates kulgeb ranniku matkarada mööda kõnniteed.

Marsruut on läbitav igal aastaajal. Suvisel turismihooajal viibib rannikul rohkem inimesi, nii et mereäärne majutus võiks olla juba varem broneeritud. Suvel võib merevee temperatuur ulatuda +18–20 °C, nii et saab minna ujuma. Sügisel läbi metsa kõndides kohtab rohkem värve – puulehed on kirjud, leidub seeni ja marju. See on ka lindude rännuaeg, võib olla vihmane ja tormine, osa majutus- ja toidukohti on suletud. Talvel tuleb arvestada, et enamik teenuseid ei pruugi olla kättesaadavad. Kui on püsiv lumi ja pakane, siis miks mitte läbida mõni etapp hoopis suuskadel. Kevadel saab olla aga tunnistajaks looduse ärkamisele – lõhnavad sirelid, linnud lendavad lõunamaalt tagasi, ojad vulisevad ja pungad puhkevad.

Ohtlikud loodusõnnetused ei ole Läänemere rannikule iseloomulikud, kuid siiski peab arvestama, et rannikul kõndides on tuuleiil sind tagant lükkamas. Mõõna ega tõusu, mis piiraks liikumist piki merekallast, ette ei tule, kuid mererannik on siiski muutlik ja igal järgneval korral võib see samas kohas olla hoopis teistsugune.

Kasulikud soovitused

• võta kaasa sularaha (euro), sest alati ei pruugi sularahaautomaati läheduses asuda;
• Eesti-Läti piiri ületamisel on vajalik reisidokument;
• olulised on mugavad ja sobivad jalanõud ning niiskus- ja tuulekindlad riided; võta kaasa miniapteek, kuumal ajal päikesekaitse ja putukatõrjevahend;
• telefoni laadimiseks kulub ära süsteemiväline aku, teatud paikades ei pruugi olla mobiililevi, enamikus majutus- ja toitlustuskohtadest on WiFi-ühendus;
• telke püstitada ja lõket võib teha ainult selleks ettenähtud avalikult kasutatavates puhkekohtades, rannal on seda teha keelatud;
• veendu, et metsa minek ei ole tuleohu tõttu keelatud. Teavet tuleohu kohta Lätis leiab veebilehelt www.lvgmc.lv, Eestis – www.emhi.ee. Tulekahju korral helista 112;
• Läänemere vetes ei leidu inimestele mürgiseid ja ohtlikke taime- või loomaliike, rästik on ainus mürkmaoliik, keda võib kohata teerajal peesitamas. Rannast eemal võib leiduda puuke.
• majutuse valik on raja eri etappides erinev, broneeri aegsasti, sest kõrghooajal võivad rannikuäärsed kohad olla hõivatud;
• toitlustuse pakkujate hulk on sõltuvalt ranniku osast samuti erinev. On ettevõtteid, mis tegutsevad ainult suvehooajal, nii et mõistlik on ette helistada;
• Ranniku matkaraja kõrval olevad tasuta avalikud puhkekohad on varustatud varikatuste, laudade, pinkide, prügikastide ning paljudel juhtudel ka lõkke- või grillikohtade ning tualettidega;
• kauplusi leiab suuremates asulates, kuid teatud matkaraja etappidel ei ole ühtegi poodi;
• arstikabinette ja apteeke leiab linnadest ja suurematest asulatest. Hädaolukordades 112!
• enamikul rannikuäärsetel aladel on ühistransport kättesaadav (tavaliselt buss, harvemini rong), kuid reisiajad tuleb eelnevalt välja selgitada – Lätis: www.1188.lv/satiksme, Eestis: www.peatus.ee, www.tpilet.ee. Linnades saab kasutada linnatransporti. Eesti saartele pääseb praamiga: Kihnu, Vormsi (www.veeteed.com), Saaremaa, Hiiumaa (www.praamid.ee), Osmussaar (www.osmussaarereisid.ee);
• olemas on GPX-failid, mida saab www.coastalhiking.eu veebilehel iga päevamarsruudi kaardi juurest alla laadida. 

Teenused ja taristu

Keskkonnasõbralik matkamine

• Lätis ja Eestis on kraanivett juua täiesti ohutu. Kasuta taaskasutatavat pudelit, osta tooteid väiksemates pakendites ja kindlasti vii oma jäätmed lähimasse prügikasti;
• kui kaasas on koer, siis veendu, et lemmikloom ei segaks linde ja loomi. Hoia koera alati rihma otsas, nii on talle endale kõige ohutum;
• kaitsealadel ja rahvusparkides järgi sisekorraeeskirju, Eestis ka nn igaüheõigust.
  

Rohkem infot leiad Lääne-Eesti Turismi ja Ranniku Matkaraja veebilehtedel.

Kasutatud allikas coastalhiking.eu