Anneli HaabuLääne-Eesti Turism
Piki Läänemere rannikut kulgev Ranniku matkarada on osa Euroopa pikamaarajast E9. Matkarada algab Nida külast Leedu-Läti piiril ja lõpeb Eestis Tallinna sadamas. Marsruudi kogupikkus on 1200 km, millest 580 km kulgeb Lätis ja 620 km Eestis. Rada on läbitav mõlemas suunas - Tallinn võib olla samuti lähtepunkt.
Marsruudil Nida – Liepāja – Ventspils – Kolka – Jūrmala – Riia – Saulkrasti – Heinaste – Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn saab näha üle 500 loodus-, ajaloo- ja kultuuriobjekti. Ranniku matkarada hõlmab ka Eesti saari: Kihnu, Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar.
Ranniku matkarada koosneb 8 suuremast etapist, mis omakorda jagunevad 60 ühepäevaseks jalutuskäiguks, mille pikkused on vahemikus 15-25 km ja mille igat päeva saab võtta kui eraldiseisvat marsruuti.
Eesti etapid on Pärnu lahe rannik ja kalurikülad (Ikla – Virtsu 228 km, kestvus 11 päeva), Matsalu rahvuspark ja Lääne-Eesti saared (Virtsu – Rohuküla 100 km, kestvus 5 päeva, lisaks Saaremaa, Muhu, Hiiumaa ja Vormsi), Haapsalu ja rannarootsi külad (Tuuru – Nõva 136 km, kestvus 6 päeva) ning Loode-Eesti pankrannik ja kosed kuni Tallinnani (Nõva – Tallinn 158 km, kestvus 8 päeva).
Lätis kulgeb matkarada peamiselt mööda liivarandu ja mereäärseid niite. Eestis on rada Haapsalu ja Tallinna vahel ~100 km piki merekallast, mujal on rannajoon liigendatud ja koosneb paljudest maaninadest, märgaladest, roostikest või rannaniitudest, nii et ülejäänud ~500 km saab läbida mööda rannikuäärseid teid ja kohati ka autotee serva. Linnades ja asulates kulgeb ranniku matkarada mööda kõnniteed.
Marsruut on läbitav igal aastaajal. Suvisel turismihooajal viibib rannikul rohkem inimesi, nii et mereäärne majutus võiks olla juba varem broneeritud. Suvel võib merevee temperatuur ulatuda +18–20 °C, nii et saab minna ujuma. Sügisel läbi metsa kõndides kohtab rohkem värve – puulehed on kirjud, leidub seeni ja marju. See on ka lindude rännuaeg, võib olla vihmane ja tormine, osa majutus- ja toidukohti on suletud. Talvel tuleb arvestada, et enamik teenuseid ei pruugi olla kättesaadavad. Kui on püsiv lumi ja pakane, siis miks mitte läbida mõni etapp hoopis suuskadel. Kevadel saab olla aga tunnistajaks looduse ärkamisele – lõhnavad sirelid, linnud lendavad lõunamaalt tagasi, ojad vulisevad ja pungad puhkevad.
Ohtlikud loodusõnnetused ei ole Läänemere rannikule iseloomulikud, kuid siiski peab arvestama, et rannikul kõndides on tuuleiil sind tagant lükkamas. Mõõna ega tõusu, mis piiraks liikumist piki merekallast, ette ei tule, kuid mererannik on siiski muutlik ja igal järgneval korral võib see samas kohas olla hoopis teistsugune.
Keskkonnasõbralik matkamine
Rohkem infot leiad Lääne-Eesti Turismi ja Ranniku Matkaraja veebilehtedel.
Kasutatud allikas coastalhiking.eu