Allikas: Tõnu Runnel
Milline saunatüüp on sinu lemmik? Kahjuks jäi siit nimekirjast välja aurusaun, aga ülejäänud peaks olema esindatud. Vaata üle ja leia, kus neid Eestis proovida saab.
Suitsusaun
Suitsusaun on kõige vanem, arhailisem, ehedam, kõige parema mekiga ja kõige mõnusama, pehme leiliga saun. Väga paljud peavad just suitsusauna selleks kõige õigemaks. Suitsusauna eristab teistest puuküttega saunadest asjaolu, et saunal puudub korsten, seega täitub kütmise ajal saunaruum ja ümbrus paksu suitsuga. Pärast kütmist peab saun tunnike või kaks seisma, suits kaob, jääb ainult kuumus ja mõnus kerge suitsulõhn. Siis ongi paras aeg sauna minna ja nautida selle pikka, mahedat leili, mis jätab saunatajale mälestuseks meki nahale ja juustesse. Kes varem pole suitsusaunas käinud, siis sauna-aastal 2023 võiks küll selle eesmärgiks võtta.
Klassikaline ehk soome saun
Klassikaline saun, nagu ka suitsusaun, on väga vana saunatüüp. Tuntud kui soome saun, ent samahästi võiks see olla ka traditsiooniline Eesti saun. Saunale on omane kuiv, peaaegu hingemattev kuumus, sest saun köetakse tavaliselt 90-100 kraadini. Leil on äkiline, näpistav, isegi ehmatav. Õnneks saavad leebema leili eelistajad istuda saunas astme võrra madalamale, sest tavaliselt on soome saunas pingid seatud kahe- või kolmeastmeliselt. Saunagurmaanide jaoks on just traditsiooniline saun suitsusauna kõrval see õige – leil olgu ikka vähemalt saja kraadi peal ja aega vähemalt paar tundi. Kindlasti peab saunas mõnuga vihtlema ning peale vihtlemist karastama end tiigis või muus veekogus. Korralik saun kuulub paljude eestlaste laupäevatraditsiooni juba lapsepõlvest ja veel eelmisel sajandil oli saun igas õiges majapidamises.
Elektriküttel kerisega saun
See on kiire ja lihtne lahendus tänapäevasele kiire elutempoga inimesele ning pealegi muutuvad elektriküttega kerised järjest paremaks ja ka stiilsemaks. On ju päris mugav, kui alustad näiteks pealinnast sõitu, teed Otepääl mõne suusatiiru ja maakoju jõudes ootab soe saun! Tänapäevaste nutilahenduste abil on selline luksus täiesti võimalik. Ära jääb ka puude vedamine ja sellega seonduv puupraht, ning saun püsib soe just soovitud temperatuurivahemikus. Vahel on elektrikerisega saun ka ainus võimalik lahendus, näiteks kortemajades, hotellides ja spaades. Tõelised saunasõbrad kirtsutavad muidugi elektrisauna peale veidi nina, aga abiks ikka, nagu öeldakse.
Iglusaun
Iglusauna puhul on tegemist lihtsalt erikujulise saunaga, kus leili annab tavaline või moodsailmeline puuküttega keris. Kui nelinurkses saunas põrkleb kuumus ebaühtlaselt mööda seinaääri ja koguneb lõpuks lae alla, siis iglusaun on üleni ümarate vormidega, ümarate seintega ning leil jaotub hoopis ühtlasemalt ja levib kiiremini. Iglusaunad soojenevad väga kiiresti: suvel on korralik kuumus (70-80 °C) võimalik üles saada koguni poole tunniga, talvel läheb muidugi veidi kauem aega. Iglusaun tundub olevat ehitusturu Eesti Nokia, neid leidub saartest Setuni, Lapimaast troopikani, rääkimata Tallinna kuulsast Iglupargist. Laastudega kaetud iglusaunad on pilkupüüdvad, loodusesse sulanduvad ja samal ajal väga modernsed.
Parvsaun
Nagu nimigi ütleb, siis parvsaun on saun, mis asub parve (või paadi või mõne teise veesõidualuse) peal. Seega võib kindel olla, et vesi on vabalt käes ja kohe kindlasti saab end otse saunast kosutavasse vette kasta. On selliseid parvsaunu, millel on ka väike terrass või grillinurk. Mõni parvsaun on kalda külge kinnitatud, mõnega saab aga saunatamise ajal vee peal liikuda. Mereveel või jõel seda muidugi päris vabalt teha ei saa, aga mõnel suuremal tiigil või väiksemal järvel küll. Parvsaunade valik Eesti veekogudel on üllatavalt lai, aga erinevalt enamikest teistest saunadest on meie kliimas tegemist hooajalise nähtusega.
Infrapunasaun
Infrapunasaun toimib teiste saunadega võrreldes täiesti teisel põhimõttel, sest infrapunasaunas ei kuumutata mitte õhku, vaid inimese keha. Kuumutamistöö teevad ära elektromagnetkiirgusel töötavad infrapunalambid. Õhk soojeneb vaid 45-55 °C-ni ja seetõttu sobib infrapunasaun ka neile, kes tugevat kuuma ei talu. Selleks, et kuumus jõuaks läbi naha ja sellest organismile kasu oleks, tuleks infrapunasaunas istuda vähemalt 20 minutit, aga seal võib olla veel kauemgi. Infrapunasaunad on populaarsed veekeskustes ja spordiklubides, aga neid on ka kodudes, sest selline saun vajab vähem ruumi kui teised. Paljudele meeldib ka see aspekt, et väidetavalt aitab regulaarne infrapunasaunas käimine kaalu langetada.
Kümblustünn
Kümblustünnil on eelkõige seltskondlik ja lõõgastav funktsioon ning need tünnid on Eestis väga populaarsed. Sageli kombineeritakse kümblustünne mõne teise saunaga, nt suitsusauna või soome saunaga. Kümblustünnielamuse teeb ägedaks see, et tünnis ollakse lageda taeva all. Eriti mõnus on tünnis olla sumedal suveõhtul, karges talvekülmas või pimedal sügisööl. Omamoodi äge on ka vihmaga või lumesajus. Kümblustünni köetakse puudega või elektriga, aga muidugi võib seda kasutada ka külma vee basseinina, kui tahad kuumast saunast vette jahtuma minna.
Erikujulised saunad
Traditsioonilisel saunal on katus, neli seina ja põrand. Olenevalt saunatüübist on saunas leiliruum ja eesruum, vahel ka eraldi pesemisruum. Loomingulised inimesed on aga rajanud väga erikujulisi saunu. Näiteks kärgsaun, mis on kärjekannukujuline ehitis, kus ümara kuju tõttu leil eriti hästi ringleb. Mõni saun on kummuli keeratud paadi kujuline ning kaetud pealt ja seest laastudega. Levinud on ovaalse kujuga tünnisaunad ehk torusaunad, mida valmistatakse väga erinevates mõõtudes. Oma olemuselt on sellised saunad ikka klassikalised soome saunad, lihtsalt omapärase kujuga ning sageli soojenevad need kiiremini ja leil levib ühtlasemalt. Ka püstkojasauna võib liigitada erikujuliste saunade hulka, aga olemuselt töötab see pigem indiaani higitelgi põhimõttel. Või tahad sauna, mis oleks alati sinuga? Sel juhul on õige valik telksaun – kerge, kaasaskantav, hõlpsasti ülespandav ja kiirelt köetav. Sobib automatkale. Muidugi tuleb siis ka väike keris kaasa võtta.
