Eesti keskajaks peetakse ajavahemikku 13. sajandi algusest kuni 16. sajandi teise pooleni ehk ristiusu toomise algusest kuni Liivi sõjani. Kuigi sajad aastad ja hulgaliselt sõdu on teinud oma laastamistöö, on sellest ajajärgust tänapäevani säilinud mitmeid tähelepanuväärseid ehitisi.
Sõna loss tuleneb saksakeelsest sõnast schloss, mis tähendab kindlust. Lossid ehitati keskaegsete kindluste kohale ja olid algselt rüütlimõisad. Suurem osa keskaegseid linnuseid ja kindlusi rajati muistsete linnuste kohale ning kauneid arhitektuuripärleid jagub üle Eesti. Iga loss või linnus on on täiesti oma nägu ja põneva minevikuga – avastamist siin jagub.
Kuressaare loss
Kuressaare lossiks hüütud linnus-kindlus on Eesti üks paremini säilinud ja huvitavamaid kindlusrajatisi. Linnuse vanima osa, milleks on konvendihoone, ehitamist alustati 14. sajandi esimesel kolmandikul ja see sai valmis koos esimese ringmüüriga sama sajandi lõpupoole. Linnus on aegade jooksul saanud suuri purustusi ning seda on korduvalt ümber ehitatud ja rekonstrueeritud.
Praegu asub lossis Saaremaa muuseum, kus saab külastada mahukaid püsinäitusi Saaremaa ajaloost ja loodusest. Avatud on ka mitmesugused ajutised näitused, siin korraldatakse kontserte, teatrietendusi ning muid üritusi.
Narva linnus
Narva kindlust peetakse üheks mitmekülgsemaks ja kõige paremini säilinud kaitseehitiseks Eestis. Selle täpne ehitusaeg ei ole teada, kuid tõenäoliselt toimus see 13. sajandi teisel poolel. Üle 700 aasta vanune Hermanni linnus omandas tänaseni säilinud ilme 14.-16. sajandil.
Tänapäeval asub linnuses Narva muuseum, kus on eksponeeritud Narva linna ja kindluse ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust. Kindluse 51 meetri kõrgune torn pakub suurepäraseid vaateid Narva linnale ja jõele, Kreenholmi manufaktuurile ning Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele. Eri tuuri väärivad Narva Victoria Bastioni kasematid.
Rakvere ordulinnus
Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal üks suuremaid muinaseestlaste linnuseid, mida kutsuti Tarvanpääks. Taanlased rajasid oma kantsi sellele kohale ilmselt 13. sajandi esimesel poolel, kasutades ära ka eestlaste rajatisi. Pärast Jüriöö sündmusi läks linnus Liivi ordu valdusse, sel ajal alustati linnuse laiendamist ja välja ehitamist. Linnus hävines 17.sajandil Poola-Rootsi sõjas ning seisab sellest ajast varemetes.
Tänasel päeval linnusesse tulles satud kui 16. sajandi linnuse elu-olu kujutavasse teemaparki, kus saab mängida rüütleid ja sõjamehi, aga külastada ka näitusi, töötube ning põnevaid programme. Praegu asub Rakvere ordulinnuses SA Virumaa Muuseumid filiaal.
Linnuse lähikonnast leiame Tarvanpää linnusele ja linnale nime andnud ürgveise Tarva kuju, mille autor on Tauno Kangro.
Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu kesklinnas asuv mastaapne piiskopilinnus on üks paremini säilinud linnustest Eestis. Kindlustusena oli see kasutusel 13.–17. sajandil. Linnuse ajalugu muudab salapärasemaks selle kuulus kummitus Valge Daam, keda võib kohata augustikuu täiskuuööl toomkiriku aknal.
Linnuses on oma koha leidnud muuseum, mis tutvustab keskaegse linnuse elu ja Haapsalu vanemat ajalugu. Võta linnuse kahel korrusel ette 700 meetri pikkune põnev avastusretk ainulaadses keskaegses arhitektuurikeskkonnas!
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus on pärit 14. sajandist ning keskajal oli see kuulus palverännu sihtpunkt. Linnus oli kolmest küljest veega ümbritsetud, ning neljandat külge kaitses vallikraav. Linnuse ajalugu on muljetavaldav, kuid Põhjasõda muutis selle 1702. aastal varemeteks.
Praegu on siinses legendidest tulvil paigas Keskaja elamuskeskus, mis asub endise Piiri kõrtsi hoones. Muuseum tutvustab linnust, keskaega ning kohalikku ajalugu. Külastada saab linnusevaremeid ja pühakohta, kõrtsi, Palverännumaja, Teeliste kabelit ning mõisaparki ja matkaradu.
Purtse kindluselamu
Purtse kindlus asub Ida-Virumaal, Purtse jõe kõrgel kaldal ning paistab Tallinn-Narva maanteelt mere poole vaadates kenasti kätte. Muinasajal oli Purtse jõe suudmeala üks kõige tihedamalt asustatud piirkondi Ida-Eestis, kuid vasall-linnuse ehitamist alustati siia alles 1533. aastal. Tegemist on omapärase kindlusehitisega, milles on elemente arhailisest majalinnusest, keskaegsest kantsist ja ehitamise ajal populaarsest renessanss-stiilis lossist.
Linnus on täielikult restaureeritud ning sobib hästi mitmesuguste ürituste korraldamiseks. Linnuse esimese korruse restoranis Von Taube saab nautida rustikaalseid roogasid.
Linnus+
Linnusemuuseumide koostööna on valmis saanud ühine külastuskaart, mis võimaldab soodsama sissepääsu 7 Eesti linnusesse. Külastuskaardiga on liitunud Haapsalu, Narva, Kuressaare, Rakvere, Vastseliina, Põltsamaa ja Paide linnused.
Linnus+ kaart annab 20% soodsama sissepääsu kõikidesse liitunud linnustesse. Igas muuseumis leiab veel omakorda täiendavaid lisasoodustusi. Külastuskaardid on tasuta saadaval kõigis sellega liitunud linnustes ning kaardile kehtivusaega määratud ei ole.
