Purtse kindluse kohvik-restoran on eriline selle poolest, et tegutseb arhitektuurselt ja ajalooliselt haruldases kindluselamus ning on pälvinud mitmeid Eesti toidumaastiku tunnustusi. Millise seni veel üsna hästi varjatud pärliga on tegu?
Kohviku perenaine Sigrid Välbe räägib, kuidas alguses ei nimetatud end restoraniks. "Restoran on midagi muud. Seal on etiketi- ja teenindamisnõuded, vormiriietus jm. Me ei julgenud end kohe alguses restoraniks nimetada ja nimetasimegi à la carte'i kohvikuks. Meil on ikkagi à la carte'i menüü ja kui tellimus esitatakse, hakkame seda värskelt tegema; meil pole midagi ette tehtud. Sestap peab meie juurde tulles varuma aega," teeb perenaine nimetamise teema selgeks.
Kohvik avati 2014. aastal ja söögikoht on suvehooaegadel lahti olnud iga päev, hooajaväliselt vaid laupäeviti ja pühapäeviti − lisaks ettetellimisel igal ajal. Perenaine ütleb, et kindluse asupaik ei võimalda paraku väljaspool hooaega iga päev uksi avada.
Kuidas saavutati lühikese ajaga tunnustust pälvinud tase? Välbe ütleb, et kohe idee alguses võeti eesmärgiks pääseda 50 Eesti parema restorani sekka. "See oli sihipärane töö. Esimesel aastal vaevlesime eksistentsiaalsetes probleemides: üritasime kööki paika loksutada ja muud. Esimene suvi oli raske ja pingeline. Kõik oli meile uus, kuna ei mina ega mu kaasa Janner Eskor pole kumbki kunagi toitlustamisega tegelnud − valdkond oli uus ja samamoodi turismiteema. Oli siht, et meid märgataks ka Eesti piires," räägib naine, kes oli enne lapsepuhkusele jäämist hoopiski Eesti Energia Kaevandustes juhatuse assistent.
Vaid kohalik tooraine
Mis on Purtse kindluse à la carte'i kohviku tugevused ja hitid? Kohe alguses võeti mudeliks modernne Eesti köök: aetakse n-ö Eesti asja ja kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet. Näiteks pakutakse ainult Purtse kalameeste Soome lahest püütud hooajalist kala. Suvel küll varutakse siiga, räime, ahvenat ja lõhet. "Kuid kui see meil otsa saab, siis on otsas ja hulgilaost ei hakka me kala juurde ostma. Ainsana peame juurde ostma lõhet, kuna see on meil grupitoitlustuses."
.jpg)
Suvel kasvatatakse kõiki aedvilju ja juurikaid ise ning varutakse muud kohalikku toorainet. "See teeb teenuse ka kallimaks. Väga tahaks tellida hulgilaost Poola vm toiduaineid, mis oleks odavam ja ka kasumlikum, aga me põhimõtteliselt seda ei tee. Üritame tõesti võimalikult palju kohalikku toorainet tarbida," räägib Välbe, kes on ise nüüd ka kokaks õppinud. Tippkokaks, nagu selgub.
2016. aastal sai valmis Purtse pruulikoda ja valmistama hakati kindluse oma õlut. Tegemist on esimese ametliku Ida-Viru käsitööõlle pruulikojaga. "Pälvitud auga käib kaasas veel suurem töö: nüüd ei saa lippu enam alla lasta; jääb üle vaid kõrgemale tõsta," ütleb õnnelik perenaine. Pruulikoja juurde on rajatud ka Mekituba, kus saab degusteerida Purtse pruulikojas toodetavaid käsitööõllesid ja neid kaasa osta.
Restoran ja pruulikoda täiendavad teineteist suurepäraselt. Menüüs on toite, mis on valmistatud õllega ja paljud road on sellised, mis sobivad hästi õlle juurde. Loomulikult saab restoranis ka degusteerida kõiki pruulikojas toodetud õllesid.
