Väliskülastajate uuring ja Eesti koht turismi edetabelites

20. oktoober 2016

Valminud on väliskülastajate liikumisi ja eelistusi kaardistanud süvauuring, mis kirjeldab turistide reisikäitumist aastatel 2014-15. Väliskülastajate uuring on valikuuring, millega kogutakse infot Eestist lahkuvatelt vähemalt 15-aastastelt välisriikide elanikelt silmast silma intervjuuna. Küsitlus toimus kõigis suuremates piiriületuskohtades.

Uuringuga selgitati välja välisturistide kulutused, reisi kestus, reisieesmärgid, Eestis külastatud kohad, muud reisil külastatud riigid, majutuskohad, eelnevad reisid Eestisse, tegevused Eestis ja reisiks kasutatud infoallikad. Kokku on ülevaates kirjeldatud 20 välisriigi elanike reise Eestisse.

Ööbimisega külastaja kulutas Eestis tarbitud kaupade ja teenuste eest reisi jooksul keskmiselt 318 eurot ja ööpäeva jooksul 125 eurot. Keskmine kulutus ei sisalda reisipaketti kasutanute puhul reisipaketi maksumust, sest sellest ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi (pakettreisi kasutas ööbimisega külastajatest 16%). Kogusummast 1/3 kulutasid välisturistid  kaupade ostule, 27% majutusele, 22% toitlustusele, 10% kohalikule transpordile, 4% ajaveetmisele ja meelelahutusele ning 4% muudele teenustele.

Kuna valdav osa välisturistidest oli varem Eestis käinud või elanud, oli ka suurem osa (62%) vastanutest saanud Eestisse reisimiseks vajalikku infot oma varasematelt reisidelt või eelnevast Eestis viibimisest. 51% sai infot internetist, sh 11% broneerimissüsteemidest (nt booking.com), 10% veebilehelt visitestonia.com, 8% reisiblogidest või -foorumitest (nt TripAdvisor), 7% sotsiaalmeediast ja 42% muudelt internetilehtedelt (eelkõige külastatava sihtkoha või atraktsiooni kodulehelt). 10% sai infot reisi- või transpordifirmalt (nt laevafirmalt). 20% sai infot Eestis elavatelt tuttavatelt ja 9% väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt.

2014. a uuring toimus 1.08–11.09.2014 ja 17.11–14.12.2014, 2015. a uuring  1.07-11.08.2015 ja 16.11-13.12.2015. Juhime tähelepanu, et uuringu tulemused on üldistatavad ainult küsitlusperioodidel Eestis käinud väliskülastajatele ning neid ei saa üldistada kogu aasta jooksul  (st kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastajatele.

Väliskülastajate uuringu teostas Statistikaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi tellimusel.

---
Nagu muudeski valdkondades, koostatakse loomulikult ka turismimajanduses rahvusvahelisi edetabeleid ja indekseid, kus võrreldakse iga riigi turismimajanduse seisundit tervikuna või selle mingit haru. Kõige üldisem eesmärk on igal riigil saavutada pingereas „hea“ koht ja tõusta aasta-aastalt kõrgemale.

EASi turismiarenduskeskuse analüütik Urmas Orula seadis kõrvuti 5 autoriteetsemat, eri kriteeriumide alusel koostatavat rahvusvahelist võrdlust ja analüüsis Eesti kohta nendes. Edetabelite sisu üksikasjalikumalt vaadates võib näha, millised küljed on teiste riikidega võrreldes rohkem arenenud ning kus on oluline mahajäämus või suurem potentsiaal.

Kokkuvõttega tutvudes võib näha Eesti tugevusi, näiteks head positsiooni aktiivse puhkuse indeksis või Tallinna võlusid konverentsiturismi sihtkohana. Loe lähemalt meie uuringute rubriigist, ülevaate pealkirjaks "Eesti koht rahvusvahelistes turismiedetabelites".