Mida annab ettevõttele ärimudeli mentorteenus? Kuidas teenus toimib ja millega peaks arvestama? Lõuna-Eesti kaugtöökeskuste Kupland projektijuht Lisanna Elm ja mentor Kadri Haufe jagavad oma kogemusi.
Kuplandi algus ulatub aastasse 2020, kui Põlva, Võru ja Valga maakond ning rahandusministeerium lõid Kagu-Eestis tööturismi arendamiseks kaugtöökeskuste võrgustiku. „Oleme Eestis esimene seesugune võrgustik, meil on pea 30 omanäolist teenusepakkujat. Oleme terve suur kaugtöö piirkond, mitte lihtsalt kontor, kuhu päevaks tööle tulla. Toimetame selle nimel, et olla aastaks 2024 kõige tuntum kaugtöökeskkond väljaspool maailma suurlinnu," tutvustab Lisanna.
Eeldused ambitsioonika plaani täitumiseks on suurepärased: kuppelmaastikul saab hästi töösse süveneda, nautida samas moodsa tsivilisatsiooni parimaid võimalusi ja leida – ehk eneselegi ootamatult - kontakti ka oma ürgse poole ehk sügavama sisemaailmaga. „Kagu-Eesti on täidetud kauni looduse, ehedate lugude ja inimeste ning maitsva toiduga. Siin on ruumi end suurlinna siblimisest kvaliteetselt välja lülitada. Aeg siin mõnes mõttes seisab, vähemalt aega on, ja see on tänapäeval luksus! Kuplandis lähevad mõtted teistpidi käima, meie juures sünnivad maailmamuutvad ideed," sõnab Lisanna. Ärimudeli mentorteenusesse otsustas Kupland minna siis, kui oli näha, et üksikisikutest ja meeskondadest kaugtöö tegijate kõrval on võrgustiku üles leidnud peredki.
Uus standard, uus ärimudel
„Alates 2022. aasta suvest hakkasid pered aina enam veetma koolivaheaegu Kuplandi teenusepakkujate juures. Ikka sedasi, et ema-isa tegid kaugtööd ning ülejäänud pereliikmed sisustasid Kagu-Eesti kuplite vahel vaba aega. Seetõttu tekkiski meil tänavu kevadeks vajadus luua kaugtöötaja ja meeskonna baasstandardi kõrvale vastuvõtustandard peredele. Samal ajal tuli meile Lõuna-Eesti Turismiklastri kaudu info, et ühendasutus pakub ärimudeli mentorteenust. Kuna olen Kuplandi projektijuhina näinud, kui palju võib olla välise eksperdi kaasamisest abi, soovisin nüüd heast võimalusest kinni haarata," meenutab Lisanna.
Kuplandi mentoriks sai suure kogemusega rahvusvaheline juht ja ärikonsultant Kadri Haufe, kel on olnud tööalaseid kokkupuuteid sektoritega nagu transport, haridus, tootmine, finants, tootmine ja IT teenused, ning nüüd siis ka turismiga. „Saime omale fantastilise eksperdi, kellega muidu poleks võib-olla tuttavaks saanud," kiidab Lisanna.
Esimene kohtumine mentori ja mentii vahel toimus füüsiliselt: tutvuti, pandi koos paika ootused mentorlusperioodiks ja ka ootused teineteisele. Edaspidi suheldi nädala-paari tagant üle veebi. Arutati, mis vahepeal oli juhtunud. Sisulisi materjale vahetati mõistagi ka kohtumiste vahel, et mentor oleks jooksvalt kursis, mis mentiil on teoksil ja kuhu kokkulepitud sammudega on jõutud. Koostöö näitas, et ehkki Kupland pole klassikalises mõttes ettevõte, on ka võrgustiku-tüüpi organisatsioonil võimalik luua omale sobiv ärimudeli kavand.
Praegu on mudeli toimimist veel vara hinnata, küll võib Lisanna sõnul öelda, et tänu mentorile sai ta projektijuhina paika fookuse, kuidas Kupland võrgustiku brändina teenust pakkuvate ettevõtete suunal edasi tegutseb. „Kõik tegevused on nüüd süsteemselt ja mustvalgelt ühes dokumendis kirjas. Vaatasime üle võrgustiku standardid ning uuringu ja valideerimise tulemusel sündis uus perestandard. Kokkuvõttes sai arusaadavamaks, mida ja kuidas me Kagu-Eesti piirkonna brändina oma teenusepakkujatest liikmetele pakume ning uuendasime ka teenusepakkujatele mõeldud lihtsasti kasutatavat tööriistakasti."
Kas mentorteenuse juures oli ka midagi üllatavat?
„Võib-olla see, et olin ise mõelnud kitsamalt perestandardi uuendamisele, aga tegelikult vaatasime protsessi käigus läbi kogu suure pildi, sest just nii saigi uuendatud ärimudel sündida," ütleb Lisanna. Ka Kadri arvates oli kogu protsessi üks suurimaid üllatusi Kuplandi kui organisatsiooni rolli lahtimõtestamine. „Esmalt oli mulje, et Kupland pakub teenust lõppklientidele, kuid protsessi käigus tõime üha rohkem lauale vaate, et Kupland töötab teenusepakkujaid ühendava organisatsioonina hoopis turismettevõtete heaks. See mõttemalli muutus tõi endaga kaasa täitsa uue lähenemise ja võimaldas mõelda läbi väärtusloome oma otseste maksvate klientide suunal," sõnab Kadri.
Lisanna julgustab teisigi turismiettevõtjaid ärimudeli mentorit kaasama. „Kadri asjatundlik, empaatiline ja süsteemne pilk pani mõned minu mõtted teistpidi käima. Lisaks sain metoodiliselt kasulikke tööriistu, mida edaspidi kasutada," kiidab ta.
Kadri soovitaks mentorteenust tegelikult kõigile, sõltumata valdkonnast. „Kui tegeled südamelähedase teemaga, siis tahad, et see õnnestuks. Ükskõik, kas oled oma valdkonnas juba väga kogenud või pigem uus alustaja – alati on hea kui teekonnal saadab sind keegi, kelle ainuke huvi on, et sa oleksid oma ülesandega edukas. Ja ärimudeliga soovitan samuti kõigil organisatsioonidel tegeleda. Strateegia olemasolu mingis formaadis on tänapäeval standard. Aga tihti jäävadki strateegiad sellise to-do listi tasemele. Selleks, et mõelda läbi tegelik väärtusloome, ning kuidas seda praktikas ellu viia, on ärimudeli erinevad metoodikad väga kasulikud," märgib Kadri.
Samas toob ka kogenud nõustajana välja, et kui organisatsioon on juba väga edukas, mõistab oma kliente, on loonud jätkusuutliku strateegia väärtusloomeks ja suudab seda ka hästi ellu viia, ei ole vaja ilmtingimata mentorteenuses osaleda – see oleks tarbetu ajakulu.
„Kui aga vastupidi ei lähe nii hästi nagu tahaks, on potentsiaal, mida ei ole saanud veel realiseerida, on küsimusi mida ja kuidas peaks tegema, siis on see teenus omal kohal. Ja kui nende muredega nagunii tegelema peab, siis ei ole mentorteenus ajakulu, vaid võimalus teha tegevusi efektiivsemalt. Koos välise kaasamõtlejaga saavad küsimused vastuse kiiremini ja lihtsamalt kui ise pusides," kinnitab Kadri.
3 soovitust, millega mentorteenusele tulles arvestada:
Andmed: mentor Kadri Haufe
Foto: Kupland