Allikas: Kertin Vasser

Väga mugav! Hotelliteenindaja ametiõppes käivad töö ja õppimine käsikäes

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) ja Tartu Rakenduslik Kolledž avavad veebruaris esmakordselt Eestis hotelliteenindaja õppeprogrammi. Programmi teeb eriliseks asjaolu, et ametit saab omandada mugavalt palgatöö kõrvalt – töötades hotellis ja käies samal ajal ka koolis. Töökohapõhine ametiõpe kestab kümme kuud ja lõppeb novembris kutseeksamiga.

EHRLi tegevjuht Killu Maidla, kes on hotelliteenindaja ja miks te selle õppe lõite?
Hotelliteenindaja on laia profiiliga professionaal, kes suudab oma oskustega pakkuda külalislahkuse valdkonna ettevõtte - kõnealuse õppeprogrammi puhul hotelli - erinevates töölõikudes head teenindust.
Nüüdisaegse majutusettevõtte juhtimismudel liigub järjest rohkem selles suunas, et inimesed ei ole spetsialiseerunud pelgalt ühele töölõigule, vaid liiguvad erinevate osakondade vahel ning panustavad nii majapidamises, konverentsi- ja sündmuskeskuses, restoranis (sh köögis) kui vastuvõtuosakonnas. Selliste mitmekülgsete oskustega inimesi me selle kursuse raames ette valmistamegi.

Mida tähendab töökohapõhine õpe? Kuidas see erineb tavalisest päevaõppest?
Töökohapõhises ametiõppes on kool ja töö kohe õpingute algusest peale omavahel lõimitud. Sisuliselt on see tasustatud praktikakohaga sessioonõpe.
Meie programmis algab õppetöö veebruari alguses ja kuni suveni toimuvad õpingud graafikuga teisipäev ja kolmapäev koolipingis ning neljapäev, reede, laupäev töökohal. Ka töökohal toimub tegelikult õppimine – tööl on juhendaja, kes aitab koolis teoreetiliselt omandatut töökohal rakendada, et tulevasel hotelliteenindajal tekiks vilumus.
Õppija jaoks on kindlasti oluline, et töökohapõhises õppes on kõik praktikatunnid tasustatud, seega on see õppuri jaoks hea võimalus juba ka töötasu teenida. Kuid kõige olulisem on siiski eesmärk, et teoorias õpitu ei jääks kaugeks ja arusaamatuks, vaid leiaks koheselt töömaailmas rakendamist ning et praktilist õpitaks juurdegi. Reeglina on sellise programmi tulemusena õppijatel kõrgem motivatsioon omandada teoreetilisi teadmisi ka edaspidi.

Oli see tööandjate (majutusasutuste) või pigem õppijate endi huvi, et neile sellist õpet võimaldataks?
Selle õppe initsieerisid ettevõtted, aga huvi on kahtlemata ka õppuritel.
Kutseõppes on palju ärksaid noori, kes kipuvad koolipingist kiirelt töömaailma tulema. Selline õppevorm on suurepärane lahendus – saab kohe „käed külge panna" ja samas ei jää õpitee pooleli, vaid omandatakse ka väärtuslik eriala. Hotelliteenindaja õppes anname mitmeid oskusi, mis on lisaks ametioskustele ka silmaringi laiendamise mõttes väga head – sissejuhatus joogikultuuri (baarmeni baasoskused, teadmised veinimaailmast), barista baaskoolitus, töökorraldus ja töövõtted köögis, vastuvõtutöö ja teadmised koostööst teise kultuuri- ja religioonitaustaga inimestega.
Samas tutvutakse ka Eesti olulisemate turismipiirkondadega ja külastatakse erinevaid ettevõtteid.

Kuhu suunas hotelliteenindaja töö üldse liigub? On ju räägitud, et ühel hetkel kaob inimene vastuvõtust sootuks ja kogu külastaja vastuvõtu ja lahkumise protsess automatiseeritakse? Kui realistlik selline perspektiiv on?
Arvestades, et tööturul jääb inimesi vähemaks (rahvastik vananeb ja sündimus ei suurene), otsib kogu maailm võimalusi, kuidas vähendada tööjõu osakaalu ning teenindussektorilgi ei ole siit möödapääsu.
Töölõigud, mille masinad teevad täna paremini ära kui inimesed, oleme juba tehnikale usaldanud. Meie valdkonnas kasutatakse väga palju IT-lahendusi, mis muudavad töö inimeste jaoks ka lihtsamaks ja põnevamaks – näiteks tellimuste, hinnakujunduse, aga ka tööplaneerimise osas.
Usun, et tulevikus on hotellide töötajad pigem need inimesed, kes reaalselt külalistega suhtlevad ja nende peatumise eriliseks muudavad, mitte need, kes vastuvõtus pabereid täidavad ja krediitkaardimakseid teevad. Inimlik kokkupuude muutub kallimaks - sest tööjõud on kallis -, aga seeläbi ka hinnatumaks.

Kas töökohapõhist õpet võiks pakkuda majutuses ka mõne muu ameti puhul? On sellest juttu olnud?
Kindlasti võiks ja seda on ka tehtud näiteks kitsamalt restoraniteeninduses, spaateenindajate väljaõpetamisel. Selline õpe oleks väga hea ka kokkade väljaõppes.
Loodan, et varsti ongi meil põhiliselt töökohapõhine õpe ja klassikalist kooliskäimist ametiõppes on pigem vähem. Aga praegu suuname oma energia just sellele kursusele – panustame ka ettevõtjatega, et see oleks õppijatele maksimaalselt huvitav ja toetaks soovi külalislahkuses ka edasist karjääri teha.