Allikas: Renee Altrov
24. märts 2021
Valminud on uuring „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele". Uuringu koostas Tartu Ülikooli meeskond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Uuringu eesmärk oli saada teada COVID-19 majandusmõju, analüüsida kvalitatiivselt turismivaldkonna võimalikke arengustsenaariume COVID-19 kriisi järel ning kaardistada, mida peaks Eesti turismisektori arendamiseks lähi- ja pikemas perspektiivis tegema.
Majandusmõju hindas uuringu raames Statistikaamet ja see osa valmis juba eelmise aasta lõpus. Jaanuaris täiendatud andmed avaldas Statistikaamet oma blogipostituses
Kui palju on turismisektor kaotanud käibes ja töösuhete arvus? Statistikaameti artikkel, täiendatud 28.01.2021. Uuringus on majandusmõju käsitletud ka detailsemalt regioonide, sektorite ja ettevõtete suuruse järgi.
Uuringu teine osa vaatab tulevikku. Andmekogumiseks viidi läbi intervjuusid turismile omaste majandusharude esindajatega ja välisekspertidega ning toimusid fookusgrupidiskussioonid turismi erialaliitude ja organisatsioonide esindajatega (oktoobrist jaanuarini). Selle käigus koostati kolm turismi arengu stsenaariumit, vastavalt epidemioloogilise olukorra võimalikele muutustele maailmas. Kindlapiirilisi stsenaariumeid reaalselt siiski ei eksisteeri ehk tegelikkus on kombinatsioon erinevatest stsenaariumitest.
Esimene stsenaarium on „KRIIS KESTAB", mis näeb ette, et viiruse levikut ei suudeta tänavu suvel rahvusvahelise reisimise avamiseks piisavalt ohjeldada. See tähendaks, et Eesti turismis kordub 2021. aastal valdavalt 2020. aastaga sarnane mudel, kui domineerib sise- ja lähiriikide turism vastavalt (lähi)riikide vahelistele kokkulepetele. Kriitiliste tegurite hulka kuuluvad muu hulgas turvalisuse tagamine ja sellest elanikkonna pidev informeerimine, turuosaliste toetamine ja riskide vähendamine, looduskeskkonna koormuse jälgimine, võtmepersonali säilitamine ja turismioskuste taseme kasvatamine. Turvalisust ei taga siiski ainult riik, vaid ka iga teenusepakkuja.
Teine stsenaarium on „EUROMULL", mis näeb ette, et suvel avaneb reisimine Euroopa riikide vahel, kuid jätkuvad piirangud reisimisele muudest riikidest. See tekitab Euroopas tiheda konkurentsikeskkonna, riigid rakendavad toetusmeetmeid. Turism taastub nii Euroopas kui ka Eestis 2019. aasta tasemele 5–6 aasta jooksul, kuid teistsugusena. Oluline valik: kas jääda Eesti ja Baltikumi keskseks või hakata koos naabermaadega võimendama Läänemere turismibrändi, et kasutada võimalust Euroopa turismituru ümberjagamiseks Läänemere piirkonna kasuks. Võimalikud poliitikad hõlmavad muu hulgas kommunikatsiooni ja olulise ühtse usaldusväärse infovälja loomist koos naabermaadega; riigisiseste osaliste kaasamist ja omavahelist õppimist ning koostööd riigis turismisektori toetamisel; digivõimekusest tuleneva ebavõrdsuse vähendamist.
Kolmas stsenaarium on „LENDAME TAAS!", mis näeb ette, et nõudlus hakkab 2021. a teisel poolel kiiresti taastuma, kuna viirusest saadakse jagu terves maailmas. Varasem liikuvus ületatakse kolme aastaga, kuid arvestada tuleb suurte muutustega turgude ümberjagamisel. Kaugetele maadele reisimine võib viia siseturult maksujõulise kliendi. Lähiaastatel kergitab inflatsioon kinnisvara ja toorme hindu ning elu läheb kallimaks. Oluliseks valikuks saab kaasaminek olemisele-elamustele suunatud jätkusuutliku rohepöörde mudeliga, sest turg ja Euroopast tulev toetusraha sõltub keskkonnaeesmärkide tõsiselt võtmisest.
Uuring kaardistab prioriteetsed teemad ja riigi sekkumisloogikad ning esitab mitukümmend ettepanekut tegutsemiseks kriisi jätkudes ja sellest väljudes.
Uuringu täisversioon (110 lk), tulemusi tutvustav esitlus (45 slaidi) ja lühikokkuvõte on avaldatud siin.
Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" (lühendatult RITA) raames. Projekti rahastati 77% ulatuses RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 23% ulatuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
